Esinedes täna Pariisi rahufoorumi interneti turvalisuse teemalisel ümarlaual, rõhutas Kaja Kallas, et vaba maailma riigid peavad rohkem pingutama ja koostööd tegema, kaitsmaks oma kriitilist taristut ja avalikke teenuseid rünnakute eest.
„Küberrünnakud toimuvad iga päev ja kriitilise infrastruktuuri kaitsmine vajab üha enam meie tähelepanu. Reaalne maailm ja küberruum on omavahel tihedalt seotud. Ka küberrünnakutel võivad olla inimohvrid,“ ütles Eesti peaminister. Tema sõnul tuleb pahatahtlikele rünnakutele vastu seismiseks tõsta küberturvalisust ja ühiskonna teadlikkust, õpetades küberhügieeni reegleid juba koolilastele. Oluline on ühendada jõud ja julgemini vahetada oma rünnakute tõrjumise kogemusi nii teiste riikide kui erasektoriga.
„Keegi ei peaks tundma häbi selle pärast, et ta langes kübarrünnaku ohvriks. Pahad jagavad infot omavahel, head peaksid ka. Nii toimides kindlustame oma vastupidavust. Kriitilise taristu vastu suunatud rünnakud peavad samuti saama tugeva ja selge rahvusvahelise hukkamõistu. Rahvusvaheline õigus kehtib ka küberruumis,“ lisas Kallas.
Peaminister ütles ümarlaual, et inimtekitatud vigastused Eesti-Soome gaasitorule ja Eestit Soome ja Rootsiga ühendavate meresidekaablitele Läänemeres näitavad, kui oluline on mitmekesistada meie kriitilisi ühendusi ja varusid ning kui tähtis on liitlaste toetus. „Kuna Eesti on Euroopaga ühendatud 9 kaabli kaudu, siis neist ühe kahjustamine ei katkesta meie ühenduvust ega ohusta oluliste teenuste toimimist. Kahju tekitamise asjaolude uurimine veel käib, kuid on oluline näidata valvsust ja ka NATO on kinnitanud valmisolekut reageerida mis tahes tahtlikele rünnakutele liitlaste kriitilise meretaristu vastu,“ toonitas Kallas.
Rahufoorumi Pacte de Paris pour les peuples et la planète“ (“Pariisi pakt inimestele ja planeedile”) avas Prantsusmaa president Emmanuel Macron. Ta kutsus selle formaadi ellu 2018. aastal. Rahufoorum toob kokku maailma riikide liidrid, rahvusvaheliste organisatsioonide ja suurettevõtete juhid, et otsida koos lahendusi tänase maailma põletavamatele probleemidele.
Pärast töölõunat, mille käigus Kallas kohtus Prantsuse ühiskonnategelaste ja mõttekodade esindajatega, võttis ta koos president Macroni, Uus-Meremaa eriesindaja Jacinda Arderni ja teiste liidritega osa Christchurch Call tippkohtumisest. Tegemist on Uus-Meremaa ja Prantsusmaa 2019. aastal loodud algatusega, mis kutsub üles rahvusvahelisele koostööle terroristliku sisuga materjalide leviku tõkestamiseks internetis. Algatus sündis pärast Uus-Meremaal toimunud Christchurchi mošeetulistamist, mille korraldaja kandis oma terroriteo üle veebis. Christchurch Call ühendab 120 riiki, tehnoloogiaettevõtteid ja kodanikuühiskonna organisatsioone.
„Minu sõnum tippkohtumisel osalejatele oli, et peaksime mõtlema tehisintellekti tulekuga seotud positiivsetele külgedele, mitte ainult sellega seotud ohtudele,“ ütles Kaja Kallas. „Meie koostöö tööstuse ja kodanikuühiskonnaga peaks olema suunatud võimaluste leidmisele, kuidas saaksime tehnoloogiaid enda huvides kasutada, tagades samal ajal inimestele kindluse, et tehisintellektil põhinevad lahendused on turvalised ning austavad põhiõigusi ja -väärtusi. Näiteks võib tehisintellektist saada tõhus abivahend võitluses desinformatsiooni vastu. Riskide minimeerimisel on võtmetähtsusega ka ennetustöö suuresti oma elu internetis elavate noortega ja nende kaasamine lahenduste otsingusse“.
