Järgnevatel nädalatel saadetakse rohkem kui 10 000 reservväelasele kutsed sügisel algavale maakaitseüksuste õppusele Ussisõnad, mille raames värskendatakse võitlejate individuaalseid sõjalisi baasteadmisi ja harjutatakse jao- ning rühma tasemel vastase kulutamist ja varitsuste ning tõkete püstitamist.
“Õppus Ussisõnad on Eesti ajaloo suurim reservväelaste õppekogunemine, kuhu ootame osalema ligi 10 000 reservväelast, kes määrati 2022. aasta jooksul maakaitseüksuste koosseisu,” ütles kaitseväe juhataja kindral Martin Herem.
Ta lisas, et kuigi maakaitseüksused on seotud kindla territooriumiga ja nende ülesanded on vähem väljakutsuvad kui manööverüksustel, kujuneb õppekogunemine siiski intensiivseks.
Maakaitseüksuste koosseisu on määratud valdavalt need reservväelased, kelle ajateenistusest on möödunud üle viie aasta ja kelle senised ametikohad on täidetud hiljem ajateenistuse lõpetanud reservväelastega. Samas võimaldab nende väljaõpe jätkuvalt täita sõjalisi ülesandeid.
“Äärmiselt tähtis on üksuste ülemate, aga ka kõikide reservväelaste enda panus väljaõppe tulemuste saavutamisse. Nii head kui on need üksused pärast õppekogunemise lõppu, on nad ka siis, kui on vaja kaitsta riiki. Seepärast kutsun üles kõiki reservväelasi oma väljaõpet tõsiselt võtma,” lisas Herem.
Õppekogunemine korraldatakse 28. augustist 8. oktoobrini ja selle vältel korraldavad kõik Kaitseliidu maakaitseringkonnad koostöös kaitseväe üksustega neile määratud üksuste väljaõppe. Iga üksuse väljaõpe on jagatud ülemate väljaõppeks, põhikoosseisu väljaõppeks ja koostegevusharjutuseks.
Üldjoontes kestab iga maakaitseringkonna korraldatav väljaõpe ligi 10 päeva.
Maakaitse on kaitseväe sõjaaja koosseisu kuuluv territoriaalne struktuur, mis katab ühtse tiheda turvavaibana kogu Eesti. Maakaitse struktuur on mehitatud sõjaaja ametikohtadele määratud reservväelaste ja kaitseväekohustuse võtnud kaitseliitlastega.
Err.ee
