Isamaa otsustas toetada õiguskantsler Ülle Madise kandidatuuri Eesti Vabariigi presidendi valimistel. Erakonna esimehe Urmas Reinsalu sõnul võib Madise valimine Riigikogus õnnestuda juba esimeses hääletusvoorus.
Isamaa otsus sündis pärast põhjalikku arutelu erakonna fraktsioonis ja kohtumist Madisega. Reinsalu sõnul oli erakonna jaoks oluline eelkõige presidendikandidaadi sisuline sobivus ning see, millist sõnumit Eesti ühiskond praegu presidendilt ootab.
„Saame Isamaa vastutusest aru. Isamaa määratleb täna, kas vabariigi president valitakse Riigikogus,“ ütles Reinsalu, väljendades lootust, et Madise saab vajalikku toetust juba esimesel hääletusel.
Reinsalu rõhutas, et Isamaa ei soovinud presidendivalimistel tekitada kandidaatide rohkust üksnes tehnilistel põhjustel. Tema sõnul lähtuti otsuse tegemisel eelkõige kandidaadi sisulisest sobivusest.
„Meie jaoks oli oluline otsuse sisuline kvaliteet, mitte tehniliselt tekitada mitu kandidaati,“ selgitas Reinsalu.
Tema sõnul kujunes Isamaa seisukoht arutelude tulemusena ning otsus sündis konsensuslikult. Reinsalu ei soovinud vastandada Madiset ja Tartu Ülikooli rektorit Tiit Landi, kelle kandidatuuri otsustas samal päeval toetada Keskerakond.
„Ma ei vastandaks neid kandidaate, sest arvan, et ka Land ja Madise täiendavad üksteist,“ ütles Reinsalu.
Isamaa kohtus Ülle Madisega
Esmaspäeval toimus Isamaa fraktsiooni põhjalik kohtumine õiguskantsler Ülle Madisega. Reinsalu sõnul jättis Madise fraktsioonile sümpaatse ja veenva mulje.
Isamaa soovis eelkõige teada, milline on Madise nägemus presidendi ametist ning millisena ta mõistab presidendi rolli Eesti tulevikus.
Reinsalu sõnul oli erakonna jaoks oluline ka küsimus, kas Madise näeb ennast mõne poliitilise jõu kandidaadina või sõltumatu presidendina.
„Madise andis meile veenva kinnituse, et ta ei käsitle ennast koalitsioonikandidaadina ja et poliitiline agenda, kus teda on püütud sellisena näidata, ei ole tema poolt kuidagi algatatud,“ ütles Reinsalu.
Madise on kinnitanud oma soovi kandideerida Eesti presidendiks ning Isamaa soovis enne otsuse tegemist saada selge ülevaate tema seisukohtadest presidendi ameti ja selle tulevase rolli kohta.
Reinsalu tunnustas ka Tiit Landi
Kuigi Isamaa otsustas toetada Madiset, tunnustas Reinsalu ka Tiit Landi kandidatuuri ja tema seisukohti.
Reinsalu sõnul kohtus Isamaa eelmisel nädalal Landiga ning kandidaadi mõtted Eesti tulevikust jätsid talle tugeva mulje.
„Võin kinnitada, et Landiga kohtumisel olid tema mõtted tuleviku Eestist, unistused ja lootused väga tähendusrikkad ja väärtuslikud,“ ütles Reinsalu.
Samuti tunnustas ta reservmajor Riho Ühtegit, Maive Rutet ja Indrek Laulu, kes on olnud seotud Landi kandidatuuri esitamisega.
Reinsalu sõnul ei rääkinud Landi, Rute, Laulu ja Ühtegi seisukohad presidendi ametist pelgalt formaalse ametikoha või ametniku rollina, vaid laiemalt sellest, millises olukorras Eesti praegu on ja millist suunda riik tulevikus vajab.
Ta avaldas lootust, et ka Madisel avaneb võimalus kuulata ära teised presidendikandidaadid ning tutvuda nende mõtete ja visioonidega.
Keskerakond toetab Tiit Landi
Vaid mõni tund enne Isamaa otsust teatas Keskerakond, et toetab Tartu Ülikooli rektori Tiit Landi kandidatuuri.
Koos Isamaa ja Keskerakonna saadikutega on neil Riigikogus kokku 19 liiget. Presidendi kandidatuuri ametlikuks ülesseadmiseks on aga vaja vähemalt 21 Riigikogu liikme toetust.
Landi kandidatuuri toetuseks on oma allkirja andnud ka Meelis Kiili, Leo Kunnas ja Kalev Stoicescu.
See tähendab, et presidendivalimiste eel on konkurents muutunud veelgi selgemaks ning järgmiste päevade jooksul tuleb kandidaatidel koguda vajalik arv toetushääli.
Millal president valitakse?
Riigikogu koguneb Eesti Vabariigi presidenti valima 2. septembril 2026.
Kandidaatide ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ehk vähemalt 21 Riigikogu liikmel.
Presidendivalimiste olulised tähtajad on järgmised:
- 21.–24. august – kandidaatide esitamine
- 2. september – esimene hääletusvoor Riigikogus
- 3. september – vajadusel teine ja kolmas hääletusvoor Riigikogus
Kui Riigikogu ei suuda presidenti valida, läheb valimine edasi valimiskogusse. Kui ka valimiskogus presidenti ei valita, jõuab protsess taas Riigikokku.
Isamaa otsus toetada Ülle Madiset muudab presidendivalimiste seisu oluliselt. Nüüd sõltub suuresti sellest, kas Madise kandidatuur suudab koguda juurde vajaliku toetuse ning kas Riigikogus õnnestub president valida juba esimeses voorus.
