Teisipäeval jõudsid Eestisse esimesed Rootsi kinnipeetavad, kes toimetati pärast Ämari lennubaasi saabumist Tartu vanglasse. Justiitsminister Liisa Pakosta kinnitas, et esimeses rühmas saabus Eestisse neli Rootsi kodanikust meest.
ERR-i andmetel maandus lennuk Ämari lennubaasis veidi pärast keskpäeva. Vanglateenistus ei soovinud vangide saabumist esialgu kinnitada ega avaldada nende täpset arvu, viidates peagi ilmuvale ametlikule teatele. Mitme allika kinnitusel saabusid kinnipeetavad siiski lennukiga ning umbes kella 15.30 paiku jõudsid nad Tartu vanglasse.
Hiljem kinnitas justiitsminister Liisa Pakosta, et Eestisse saabus esialgu neli vangi.
„Kõik on Rootsi kodakondsusega meesterahvad. Ma täpsemalt detailidesse ei läheks,“ ütles Pakosta.
Ministri sõnul ei ole praegu teada, millal jõuavad Eestisse järgmised Rootsi kinnipeetavad.
Rootsi vangid Eestisse elama ei jää
Pakosta rõhutas, et kuigi Eesti territooriumil viibival inimesel on seadusest tulenevalt võimalik esitada varjupaigataotlus, ei tähenda see, et Rootsi kinnipeetavad saaksid Eestisse jääda.
„Kõik lähevad Rootsi tagasi,“ kinnitas Pakosta.
Tema sõnul tuleneb see nii Eesti ja Rootsi vahelisest kokkuleppest kui ka rahvusvahelisest õigusest. Rootsit käsitletakse turvalise riigina ning pärast karistuse kandmist saadetakse kinnipeetavad tagasi Rootsi.
Pakosta lükkas ümber ka väited, nagu võiksid Rootsi vangide pereliikmed seoses vangide Eestisse toomisega saada õiguse Eestisse elama asuda.
Kinnipeetavad toimetati relvastatud valve all Tartu vanglasse
Vanglateenistuse teatel transporditi kinnipeetavad Ämari lennubaasist Tartu vanglasse vanglateenistuse relvastatud saateüksuse saatel.
Transport ja vanglasse paigutamine kulgesid ametnike sõnul plaanipäraselt ning turvaliselt.
Tartu vanglasse saabudes läbisid kinnipeetavad vajalikud vastuvõtutoimingud ning paigutati neile määratud eluosakonda. Esimestel päevadel tutvustatakse neile vangla päevakorda, sisekorraeeskirju ja uut keskkonda ning korraldatakse igapäevane vanglaelu.
Kõik Eestisse saabunud kinnipeetavad on enne üleandmist läbinud nii Rootsi kui ka Eesti põhjaliku taustakontrolli. Lisaks annab Eesti iga kinnipeetava vastuvõtmiseks eraldi nõusoleku.
Vanglateenistuse andmetel lükati Rootsi poolt Eestile hindamiseks esitatud esimese kinnipeetavate grupi nimekirjast tagasi rohkem kui pooled kandidaadid.
Aasta jooksul võib Tartusse jõuda 600 Rootsi vangi
Eesti ja Rootsi kokkuleppe kohaselt peaks aasta jooksul Tartu vanglasse jõudma kokku kuni 600 Rootsi kinnipeetavat. Selle aasta jooksul on kavandatud Eestisse tuua umbes 200 kinnipeetavat.
Vangide majutamise eest tasub Rootsi riik. Eesti saab sõltuvalt kinnipeetavate arvust selle eest hinnanguliselt 31–61 miljonit eurot aastas.
Rootsi kinnipeetavad kannavad karistust Tartu vangla kinnisel territooriumil ning neile linnaluba ei anta. Enne karistuse lõppu või vabanemist viiakse nad tagasi Rootsi.
Rootsi vangid järgivad Tartu vangla korda
Kuigi tegemist on Rootsi kinnipeetavatega, korraldatakse vangla igapäevane elu Tartu vangla kodukorra järgi.
Kinnipeetavad kannavad Tartu vanglas siiski Rootsi vanglavormi ning neile tagatakse ligipääs Rootsi infokanalitele.
Samuti on nende kambrites televiisor ning elektri kasutamine on lubatud ka öisel ajal.
Tartu vangla jääb seejuures täielikult tubakavabaks. Sigaretid ja muud tubakatooted on keelatud, kuid Rootsi kinnipeetavatel on võimalik vangla e-poest osta tubakavabasid nikotiinipatju ja nikotiiniplaastreid.
Esimeste Rootsi kinnipeetavate saabumine tähistab seega uue süsteemi praktilist algust. Järgnevatel kuudel suureneb Rootsi kinnipeetavate arv Tartu vanglas järk-järgult, kuni kokkulepitud mahuni.
