META-kirjeldus: Hiina arstid siirdasid алғаш korda ajusurnud inimesele korraga geneetiliselt muundatud sea maksa ja kaks neeru. Elundid töötasid ligi viis päeva ning avavad uue peatüki siirdamismeditsiinis.
Hiina arstid saavutasid ajaloolise läbimurde, siirdades алғаш korda ajusurnud inimesele korraga geneetiliselt muundatud sea maksa ja kaks neeru. Tegemist on seni ühe keerulisema loomalt inimesele tehtud elundisiirdamisega.
Ajakirjas Med avaldatud uuringu kohaselt töötasid siiratud elundid patsiendi organismis ligi viis päeva ning esimese ööpäeva jooksul ei ilmnenud ühtegi otsest äratõukereaktsiooni märki.
53-aastasel patsiendil oli raske krooniline neeruhaigus ning ajuverejooks. Pärast ajusurma kinnitamist otsustasid arstid kasutada tema keha erakordse meditsiinilise katse läbiviimiseks.
Varem on inimestele siirdatud peamiselt üksikuid seaelundeid – näiteks südant, neeru või osa maksast. Mitme elundi samaaegne siirdamine on aga märksa keerulisem, sest operatsioon kestab kauem ning tüsistuste ja äratõukereaktsiooni risk suureneb märkimisväärselt.
Siirdatud elundid pärinesid geneetiliselt muundatud sealt, kelle genoomi oli tehtud kuus olulist muudatust. Teadlased lisasid kolm inimese geeni, et vähendada vere hüübimise probleeme, ning eemaldasid kolm sea geeni, mis võivad põhjustada tugevat immuunreaktsiooni.
Tulemused olid esialgu paljulubavad. Juba 19 tundi pärast operatsiooni hakkas siirdatud maks tootma sappi ning näitas normaalse töö tunnuseid. Ka neerud alustasid tööd – patsiendi kreatiniini ja uurea näitajad normaliseerusid, mis viitas neerufunktsiooni taastumisele.
Umbes poolteist päeva hiljem ilmnesid siiski esimesed äratõukereaktsiooni märgid. Teadlased täheldasid, et sea rakud hakkasid järk-järgult asenduma inimrakkudega, mis näitas, et immuunsüsteem pidas siirdatud elundeid võõraks.
Lisaks tekkisid maksas väikesed koekahjustused ja verehüüvete kolded. Uuringu käigus leidsid teadlased elunditest suure hulga põletikuga seotud S100A12+ immuunrakke, mida peetakse üheks võimalikuks võtmeteguriks äratõukereaktsioonide tekkimisel.
Teadlaste hinnangul võib tulevikus just nende immuunrakkude mõjutamine ravimitega aidata pikendada loomalt siirdatud elundite tööiga inimese organismis.
Kuigi korraga mitme seaelundi siirdamine ei muutu lähiajal tõenäoliselt tavapäraseks ravimeetodiks, nähakse selles suurt potentsiaali raskelt haigete patsientide aitamisel, eriti juhul, kui maksapuudulikkus kahjustab samaaegselt ka neerusid.
Enne kui selliseid operatsioone hakatakse tegema elusatele patsientidele, plaanivad teadlased jätkata katseid nii ajusurnud inimestel kui ka loomadel. Samuti soovitakse välistada võimalus, et seaelunditega võivad inimese organismi kanduda ohtlikud viirused või bakterid.
Ekspertide sõnul võib tegemist olla olulise sammuga tuleviku suunas, kus loomade geneetiliselt muundatud elundid aitavad leevendada ülemaailmset doonorelundite puudust.
