Riigisekretär Taimar Peterkop saatis kooskõlastusele eelnõu, millega võetakse Eesti õigusesse üle elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise direktiiv ning laiendatakse elutähtsate teenuste osutajate ringi.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle nn CER direktiiv (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/255), mis käsitleb energeetika-, transpordi-, pangandus-, finantsturutaristu- (nt börs), digitaristu-, tervishoiu-, kosmose, veevarustuse, kanalisatsiooni, keskvalitsuse ja toidusektorit.
„Kõigile sektoritele hakkab seadusemuudatusega kehtima ühtne raamistik, et suurendada riigi ja ühiskonna toimimiseks hädavajalike teenuste toimepidevust,“ ütles riigisekretär Taimar Peterkop ja lisas, et Eesti õigusruumi pole vaja selleks oluliselt muuta, kuna kehtivas hädaolukorra seaduses sätestatu suuremas osas vastab juba täna direktiivi nõuetele.
Muudatuste tulemusena laieneb elutähtsate teenusete osutajate ring.
Kui seni käsitleti elutähtsate teenustena elektriga, maagaasiga ja vedelkütusega varustamist, riigi- ja kohalike teede sõidetavuse tagamist, telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenust, elektroonilist isikutuvastamist ja digitaalset allkirjastamist, vältimatut abi, sularaharinglust, makseteenust, kaugküttega varustamist, veega varustamist ning kanalisatsiooni, siis uute elutähtsate teenustena lisanduvad lennuväljade, aeronavigatsiooniteenuse, sadamate, avaliku raudtee ja tervishoiuteenuse toimimine ning ravimite- ja toiduga varustamine.
Elutähtsa teenuse osutajateks loetakse edaspidi kõiki vee-ettevõtjaid, kaugkütte ettevõtjaid ja teede korrashoidjaid, olenemata kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arvust, kus ettevõtted teenuseid osutavad – hetkel on elutähtsad teenused ainult neis kohalikes omavalitsustes, kus on enam kui 10 000 elanikku.
Lisaks elutähtsa teenuse osutajate ringile, suureneb seaduseelnõuga ka erinevate asutuste vaheline koostöö- nt infovahetus riskidest, intsidentidest, rakendatud meetmetest.
Samuti hakatakse koostama hädaolukorra või muu sarnase olukorra riski hindamiseks üleriigilist riskianalüüsi ning tekib kohustus viia läbi elutähtsa teenuse osutaja töötajate taustakontrolli.
„Teenuse osutajad peavad edaspidi kontrollima kõige olulisemaid töölõike täitvate isikute karistusandmeid ja hindama nende isikute sobivust väga oluliste tööülesannete täitmisel. Esmalt tuleb aga riskianalüüside koostamisel sellised töökohad kaardistada,“ selgitas riigisekretär.
Peterkopi sõnul saabki olulisel kohal olema terviklik üleriigiline riskianalüüs, mis hõlmab lisaks tavapärastele looduslikele ja inimtegevusest tingitud riskidele ka sektori- ja piiriüleseid riske, mis võivad mõjutada elutähtsate teenuste osutamist (sh õnnetusi, looduskatastroofe, rahvatervise hädaolukordi nagu pandeemiad ja hübriidohud) või muid vaenulikest aktidest tingitud ohte nagu kuritegevus, terroriaktid või muu vaenulik tegevus.
Eelnõu võimaldab saada tervikliku ülevaate elutähtsatest teenustest ja teenuse osutajatest, kes vastavad direktiivi kriteeriumidele ning on olulisel kohal Euroopa Liidu siseturu ja Eesti ühiskonna toimimise seisukohast.
Uuendusena peavad liikmesriigid välja selgitama teenuseosutajad, kelle teenusel on Euroopa Liidus laiema mõju, mida hindab Euroopa Komisjon.
Direktiiv jõustus 16.01.2023 ning tuleb Eesti õigussüsteemi üle võtta hiljemalt 18.10.2024.
