Eelmisel nädalal kinnitati laboratoorselt 17 A- ja üks B-gripiviirus. Gripi levik ja haigestumine koguvad hoogu.
46. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 4375 inimest, nädalaga on haigestumine tõusnud 14% võrra. Kolmandik haigestunutest on lapsed. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on haigestumine ägedatesse hingamisteede nakkustesse madalam.
Grippi haigestumine on nädalaga kasvanud 50% võrra. Kokku tuvastati nädala jooksul 42 gripijuhtu, millest laboratoorselt kinnitati 18 juhtu. Üle poolte juhtudest registreeriti Tallinnas ja Harjumaal. Tervise infosüsteemi andmetel hospitaliseeriti 46. nädalal gripi tõttu kolm patsienti, kõik olid alla 7-aastased vaktsineerimata lapsed. Grippi haigestumise intensiivsus on sarnane eelmise aasta sama perioodiga.
Sel hooajal on grippi haigestunud 157 inimest. Esialgsetel andmetel on haiglaravi vajanud 12 inimest, üks patsient on vajanud intensiivravi. Enam kui pooled hospitaliseeritutest on olnud üle 60-aastased. Kõik haiglaravi vajanud inimesed on olnud vaktsineerimata.
Gripilaadsete nakkuste valimipõhise uuringu kaudu registreeritud andmete põhjal saab haigestumust hinnata stabiilseks, gripiviiruse levik on piiratud, registreeritakse üksikud gripijuhud. Peamiseks haigestumise põhjustajaks on rinoviirused ja adenoviirused, mis moodustavad vastavalt 24% ja 14% kõikidest uuritud proovidest.
Kuigi gripi levik on endiselt piiratud ja haigestumuse intensiivsust saab hinnata madalaks, on näha hooajale iseloomulikku kasvutrendi. Gripi levik ja haigestumine koguvad hoogu.
Nädalaga lisandus 3479 COVID-19 juhtumit, millest 529 olid laboratoorselt kinnitatud. Haigestumine on kasvanud kõikides vanuserühmades. Haiglate edastatud andmetel hospitaliseeriti 241 inimest. 112 patsienti vajas haiglaravi sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Sekveneerimise andmetel moodustab omikron-tüvi 100%. Domineerib XBB.1.5. Tuvastati ka üksikud BA.2.86 (pirola) proovid.
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel kasvab grippi haigestumise intensiivsus, kuid püsib enamikes Euroopa riikides veel madalal tasemel.
Viirushooajal meelespea:
- Mistahes haigussümptomite esinemisel jää koju ja võta ühendust oma perearstiga, kes määrab ravi ja suunab vajadusel testima.
- Aevastades või köhides kata oma suu ja nina pabertaskurätiga.
- Pese käsi! Sage kätepesu kaitseb sind ja sinu lähedasi viiruste eest. Väldi näopiirkonna puudutamist saastunud kätega.
- Järgi tervislikku eluviisi: maga piisavalt, ole füüsiliselt aktiivne, väldi stressi, joo piisavalt vett ja söö täisväärtuslikku toitu.
