Haiglaravi vajadusest kõneldes leidis Lutsar, et kui eelmise laine ajal vajas haiglaravi 5–7 protsenti koroonaviirusega nakatunutest, siis nüüd on see langenud 3–4 protsendi peale. Lutsari hinnangul saab seda selgitada vaktsineerimisega.
Samas tõi Lutsar välja, et varem pole olnud nii palju haiglasiseseid nakatumisi.
Kuigi Euroopas levib üldiselt koroona viiruse delta variant, on Lutsari sõnul Ühendkuningriikides, Poolas ja Hollandis täheldatud delta+ variandi osakaalu tõusu nakatumisnäitajates, mis võib põhjustada ka viiruse kiiremat levikut.
“Jah, on näidatud, et ta levib 15–18 protsenti kiiremini, kui delta viirus ise,” sõnas Lutsar.
Eestis aga delta+ tüve levikut Lutsari sõnul täheldatud ei ole: “Nädalast nädalasse me leiamegi ainult delta varianti, tükk aega ei ole midagi muud leidnud. Ühtegi, mis ei oleks enam delta varianti alaliik, mis võtaks kogu delta variandi üle, ka silmapiiril praegu ei paista.”
Lutsar leidis, et haiglaravi vajavate patsientide arv on küll stabiliseerunud, kuid kriitiline olukord ei ole kaugeltki möödas. Seetõttu ei saa hakata rääkima ka piirangute leevendamisest.
“Ikkagi esmased vaktsineerimised on need, mis selle olukorra lõplikult ära otsustavad,” rõhutas Lutsar veel kord vaktsineerimise vajalikkust.
Allikas. Err.ee
