Sunday , 19 September 2021
fry 183157 1920

Euroopa Liit piirab tööstuslike transrasvhapete kasutamist

Transrasvhapped on liik küllastumata rasvhappeid, mida leidub osas toitudes looduslikult, kuid mis võivad tekkida ka tööstuslikul töötlemisel, nt õlide ja rasvade kuumutamisel kõrgel temperatuuril või osalisel hüdrogeenimisel ehk tahkestamisel. Kuivõrd tööstuslikud transrasvhapped suurendavad südame-veresoonkonnahaiguste, rasvumise ja II tüüpi diabeedi riski, otsustas Euroopa Liit piirata alates tänavu 1. aprillist nende kasutamist. Transrasvhapetest ja kehtima hakkavatest piirangutest annab ülevate Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Külli Johanson.

 

 

Looduslikult esinevad transrasvhapped (ehk transrasvad) tekivad mäletsejate, näiteks veiste, kitsede ja lammaste maos ning neid leidub väikeses koguses piimas ja lihas. Looduslikult toidus esinevate transrasvade kogused ei ole samaväärsed tööstuslikku päritolu transrasvade kogustega, nt sea- ja linnurasv sisaldab looduslikult alla 1% transrasva ning lehma-, kitse- ja lambapiima rasv sisaldab 3–6% transrasva.

 

 

Transrasvu kasutatakse iga aastaga üha vähem

Põhilised transrasvade allikad meie toidus on taimsed rasvad või õlid (tavaliselt sojaõli), mis on tööstuslikult vesiniku lisamise teel osaliselt hüdrogeenitud, et muuta taimne õli tahkeks või pooltahkeks (toatemperatuuril). Selline õli sobib hästi toidutööstuses kasutamiseks, kuna see talub korduvaid kuumutamisi, parandab töödeldud toidu tekstuuri ja pikendab säilimisaega.

Osaliselt hüdrogeenitud õlid sisaldavad nii küllastunud kui ka küllastumata rasvhappeid, sh erinevas koguses transrasva. Hea meel on tõdeda, et Euroopa Margariinitööstuse Liitu kuuluvad ettevõtted järgivad tootmise hea tava ja on viimase 20 aasta jooksul märkimisväärselt vähendanud transravade sisaldust margariinides ja taimsetes rasvavõietes.

 

 

Toidutööstuses hakati osaliselt hüdrogeenitud õlisid ja rasvasid laialdaselt kasutama 1950ndatel aastatel sellistes toodetes nagu margariin, snäkid, hommikuhelbed, kartulikrõpsud, valmistoidud, küpsetusõlid ja kastmed. Osaliselt hüdrogeenitud õlid asendasid loomseid rasvu, kuna need olid odavamad – ja usuti, et ka tervislikumad – kui küllastunud rasvhappeid sisaldav searasv ja või.

Alates 1990. aastatest ilmnesid siiski tõendid, et tööstuslikud transrasvad suurendavad südame-veresoonkonnahaiguste, rasvumise ja II tüüpi diabeedi riski. Transrasvu peetakse nüüdseks kõige halvemateks toiduga saadavateks rasvhapeteks. Kui inimene saab kestvalt liiga palju transrasvu, siis võib see avaldada halba mõju tervisele, avaldudes näiteks HDLi ehk nn hea kolesterooli taseme languses.

 

 

Transrasvu tasub tarbida nii vähe kui võimalik

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab tarbida transrasvu nii vähe kui võimalik; mitte rohkem kui 1% kogu päevasest energiast. Selle saavutamiseks soovitas WHO riikidel kas kehtestada transrasvade piirmäär või keelata toidu koostises osaliselt hüdrogeenitud õlide kasutamine. Samuti on nii Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) kui ka Eesti toitumissoovitused soovitanud hoida toiduga saadavad transrasvade kogused nii väiksed kui võimalik.

 

 

Jaga

Vaata ka:

piparmunt

Kui kasulik on piparmünt? Neli fakti!

Piparmünt on populaarne maitse- ja ravimtaim, mida leidub metsikult kasvamas nii looduses kui kultuurina koduaedades ning mida …

55a77b4240f4c44970671a1b480ec5eee1a1074d

Kas tead, miks on pune maagilise jõuga?

Pune on kõrgelt hinnatud maitse- ja ravimtaim, mis kuulub mündi perekonda. Eesti keeles tuntakse pune …

afbda3cf2f80c4b1fcaa2e6238f01f8720eab2e3 I2qsgCFOf9

Katri Merisalu Toitumisnõustaja

Saage tuttavaks, Katri Merisalu ehk Rimi toitumisnõustaja. Katri peab huvitavaks inimese ja toidu suhet, sest …

Millal saab hallituse toiduainest välja lõigata?

Miks hallitusplekkidega kõva juustu võib veel toiduks kasutada aga saia ja leiva peaks kindlasti ära …