Miks hallitusplekkidega kõva juustu võib veel toiduks kasutada aga saia ja leiva peaks kindlasti ära viskama?
Hallitanud toidu puhul ei tee asja halvaks ainult vastik maitse, vaid ka toksiinid, mida hallitusseened eraldavad. Kuna seeneniidistik ei pruugi nähtav olla, on raske otsustada, mis ulatuses toit hallituse lähedalt mürgine võib olla, vahendas Postimees Tervis portaali ABC News.
Suurema vedelikusisaldusega ja pehmed toiduained on ohtlikumad
Kaks olulist faktorit, mida jälgida, on toidu vedelikusisaldus ja selle tihedus. Kuna kõva juust, nagu näiteks parmesaan, sisaldab vähe vett ja on struktuurilt kõva, siis katab «karvane» kiht ainult selle välispinda. Nii, et kahjustunud osa ja lisaks veel paari sentimeetrit ära lõigates peaks ülejäänud juust tarvitamiskõlbulik olema.
Saia ja leivatoodete puhul on aga teised lood: need tuleks tervenisti ära visata, sest seened võivad kasvada ka seespool ja laialdasemalt kui silmale nähtav.
Samuti kui jogurtil kasvab juba hallitus, võib see sisaldada ka kahjulikke baktereid, mis kõhu lahti teevad. Pigem tuleks jogurt ära visata.
Hallitusseened tekitavad mürgiseid ühendeid
Toidus võib kasvada eri sorti hallitusseeni, kõige tavalisemad on Aspergillus ja Penicillium ning Bortrytis, mis moodustab «karvkatte» näiteks maasikatele.
Enamik hallitusest tekkivaid toksiine kuumtöötlemist ei karda ning küpsetades ei hävi. Hallitus kasvab ka külmkapis ja suudab üle elada isegi sügavkülmutamise. Samuti ka soolase, magusa ja happelise keskkonna.
Enamik hallitusest tekkinud toksiine ohustavad tervist, kui neid süüa pikema aja vältel. Paljud ühendid põhjustavad vähki ja neid seostatakse maksavähiga.
Kui silmad hallitust, viska prügikasti:
– Pehmed juustud, ühepajatoidud, pehmed puuviljad nagu marjad, virsikud ja nektariinid.
– Poorsed toidud nagu saiad, koogid, keeksid – ka siis kui näed vaid väikest hallituselaigukest.
õõ
– Hallitusjuustud, kui hallitus on teist värvi, kui originaalis oli.
– Moosid, kuna moos on vedelavõitu ollus, ei õnnestu lusikaga hallitust täielikult eemaldada.
– Peekon ja viinerid.
– Jogurt, hapukoor ja pehmed juustud.
– Pehmed puu- ja köögiviljad.
– Maapähklivõi, pähklid ja kaunviljad.
– Moosid ja marmelaadid.
Allikas. virtuaalkliinik.ee
