Euroopa Kohtu 2023. aasta märtsis tehtud otsus töö- ja puhkeaja arvestuse osas mõjutab Eestis peamiselt graafiku alusel töötavaid inimesi.
Mullu tegi Euroopa Kohus otsuse, mis muutis sellest aastast alates Eestis kehtivaid töö- ja puhkeaja arvestuse reegleid. Nüüd ei loeta igapäevast puhkeaega osaks iganädalasest puhkeajast, vaid see peab eelnema iganädalasele puhkeajale. Need muudetud reeglid on aga teinud graafiku alusel töötavatele inimestele töögraafikute koostamise keerulisemaks, märkisid kaupmeeste liit ja hotellide ning restoranide liit MKM-ile saadetud pöördumistes.
Seni peeti töö- ja puhkeaja nõudeid täidetuks, kui graafikuga töötav inimene sai kord nädalas 36-tunnise iganädalase puhkeaja, ilma et sellele eelneks igapäevane puhkeaeg ehk siis 11 tundi. Nüüd peab töötaja saama vähemalt kord nädalas puhata 36+11 tundi ehk kokku 47 tundi, mis sisuliselt tähendab kahte järjestikust päeva, selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunik Maria-Helena Rahumets.
Jaekaubanduse lihtsustatud näitel tähendab see reegel, et kaupluse töötaja, kes lõpetab oma vahetuse laupäeva õhtul kell 18, saab uuesti tööle tulla alates esmaspäeva õhtul kella 18-st, märkis Coop Eesti keskühistu personalidirektor Kerstin Jaani.
“Olukord muutub keeruliseks, kui kaup tuleb poodi esmaspäeva hommikul, kui tegelikult on töötajaid vaja. Siin tekivad vastuolud, sest on raske töötajaid vastavalt vajadusele planeerida. Et hommikul oleks keegi kaupa välja panemas, peame võtma lisatööjõudu,” selgitas Jaani.
Uute reeglite järgi on ka töötajate soovidele vastu tulemine oluliselt keerulisem, lisas Rimi Eesti personalijuht Jaanika Raudam.
“Meil on palju töötajaid, kellel on tervislikel põhjustel vaja paindlikku tööaega, nagu vähenenud töövõimega inimesed või töötervishoiuarsti soovitused. Uute reeglite järgi on tööandjatel vähem paindlikkust, et vastata töötajate erisoovidele.”
Raudam ja Jaani leidsid, et parim lahendus tekkinud olukorrale oleks naasta eelmisel aastal kehtinud töö- ja puhkeaja arvestusele.
“See süsteem toimis hästi, tagades piisava puhkeaega töötajatele ja võimaldades paindlikkust nii töötajatele kui ka tööandjatele,” ütles Raudam.
Jaani lisas, et praegused nõuded on Euroopa keskmisest rangemad. “Kuid nende põhjendatus ei ole selge.”
Rahumets märkis, et ministeerium on tööandjate murekohti arutanud nii ametiühingute kui ka tööandjate keskliidu esindajatega.
“Kavatseme koostada seaduseelnõu, mis võtab eesmärgiks leida kompromiss töötajate ja tööandjate vahel, et tagada töötajate tervisekaitse ja anda tööandjatele rohkem paindlikkust tööaja korraldamisel.”
