Euroopa Kohtu 2023. aasta märtsis tehtud otsus töö- ja puhkeaja arvestuse osas mõjutab Eestis peamiselt graafiku alusel töötavaid inimesi. Mullu tegi Euroopa Kohus otsuse, mis muutis sellest aastast alates Eestis kehtivaid töö- ja puhkeaja arvestuse reegleid. Nüüd ei loeta igapäevast puhkeaega osaks iganädalasest puhkeajast, vaid see peab eelnema iganädalasele puhkeajale.
Loe edasi »Tag Archives: Töötaja
Keskkond Mürgitab: Kaks Tüüpi Inimesi, Keda Mürgised Ülemused Kõige Sagedamini Palkavad
Mürgised ülemused võivad sageli eelistada kahte tüüpi inimesi, kes vastavad nende manipuleerimis- ja kontrollivajadustele. Siin on kaks peamist tüüpi inimesi, keda mürgised ülemused kõige sagedamini palkavad: Jah-sõnajad: Need inimesed on altid nõustuma kõigega, mida nende ülemus ütleb, isegi kui see on eetiliselt või moraalselt küsitav. Nad ei sea kahtluse alla
Loe edasi »Vabade ametikohtade arv Eestis väheneb, töötute arv kasvab
Statistikaameti andmed näitavad, et Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli kolmandas kvartalis 8,7 protsenti vähem vabu ametikohti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Samal ajal on töötute arv kasvanud peaaegu 4000 inimese võrra – kolmandas kvartalis oli see 54 800, samas kui eelmise aasta kolmandas kvartalis oli see 41 700. Statistikaameti
Loe edasi »Tööinspektsioon selgitab, mis muutub graafikuga töötavate inimeste jaoks töö- ja puhkeaja arvestuses
Töö- ja puhkeaeg mängivad olulist osa inimese tervisest. Üleväsinud töötaja võib ohtu seada nii enda kui ka kolleegide elu ja tervise ning on seejuures ka vähem produktiivne. Töö- ja puhkeaja piirangutest kinnipidamine on hädavajalik, et vältida töötaja ületöötamist, kutsehaigestumisi ja tööõnnetusi. Ka tööõnnetuste statistika viitab, et tööõnnetustesse satuvad tihti just
Loe edasi »Töötukassa toetab edaspidi eelkõige nende ametite omandamist, kus on töötajatest puudus.
28. septembril kinnitas Vabariigi Valitsus uue tööhõiveprogrammi aastateks 2024-2029, mis annab töötukassal võimaluse osutada järgmisel viiel aastal tööle rakendumise ja tööl püsimise toetamiseks 29 erinevat tööturuteenust- ja -toetust. Suurimad muudatused on seotud tööturukoolituse korraldusega. Muutuste eesmärk on rahastada eelkõige koolitusi, mille läbimisel omandatakse oskused, mis parandavad oluliselt inimese tööalast konkurentsivõimet või toetavad karjääripööret.
Loe edasi »