Uudised

Eestist saab esimene Michelini tunnustusega riik Baltikumis

EASi ja KredExi ühendasutus sõlmis lepingu, millega jõuavad Eestisse Michelini tärnid ja restoranigiid. See on rahvusvaheliselt kõige kuulsam, prestiižikam ja pikima ajalooga toiduvaldkonna tunnustussüsteem, mida turismisektor on aastaid oodanud. 

Eesti on saavutanud kauaoodatud võidu, mis toob meie toidukultuuri väga positiivselt pildile nii Euroopas kui maailmas. „Toidukultuuri valdkonnas on mõju kindlasti sama suur kui Oscari auhind filmimaailmas. Liitumine Michelini perega teeb meid rahvusvaheliselt tuntumaks, arusaadavamaks ja võrreldavamaks – ning rõhutab ka meie väärtusi ja eripära. Tipptasemel toidukultuur on üks olulisemaid põhjusi, miks kuhugi reisitakse. See on ka üks levinumatest põhjustest, miks ikka ja jälle tagasi tullakse. Micheliniga sõlmitud lepingu mõju Eesti turismiekspordile ja mainele on pikaajaline,“ ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt.

„Michelini tunnustus motiveerib turiste heldemalt kulutama ja Eesti turismi strateegiline eesmärk ei ole lõputult suurendada mahte, vaid arendada kvaliteetturismi, pakkuda huvi teadlikumale ning kallimaid tooteid tarbivale külastajale. Positiivne mõju kandub ka teistele ettevõtetele, näiteks lisandub ööbimisi hotellides. Michelin vähendab reisimise hooajalisust ja kindlasti aitab leping kaasa Eesti toidukultuuri arengule laiemalt, et siin jätkuks motivatsiooni kasvatada suurepärast kohalikku toorainet, saada tippkokaks, luua restorane, mille maitseelamused ja teenindus on maailmatasemel,“ ütles EASi ja KredExi ühendasutuse turismiarenduskeskuse direktor Liina Maria Lepik.




„Alates Michelini restoranigiidi ilmumahakkamisest rohkem kui 120 aastat tagasi on selle missioon püsinud muutumatuna: jagada gurmaanidele ja reisihuvilistele teavet parimate einestamispaikade kohta. Eesti gastronoomiamaastik on paljudele küll veel üpris tundmatu, ent kannab tugevaid, põnevate mõjutustega traditsioone. Uuendusliku lähenemisega tippkokad tõlgendavad Eesti kulinaarset pärandit kõige kaasaegsemal viisil. Meil on suur rõõm jagada Eesti restoranide valikut Michelini restoranigiidis hea toidu austajatega kõikjal maailmas,“ ütles Michelini restoranigiidi rahvusvaheline juht Gwendal Poullennec.

„Michelini giid poleks saanud Eestisse tulla, kui meil poleks rahvusvaheliselt tunnustatud ja konkurentsivõimelisi restorane ja tippkokkasid. Sellele saavutusele on eelnenud aastatepikkune töö. Michelini saabumine on tunnistuseks, et meie külalislahkuse sektor suudab olla töökas ja pühenduda – ent oskab olla ka loominguline ja eristuda,” ütles Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse esimees

Ain Käpp.

Michelini tunnustussüsteemi tulekul Eestisse on oluline majanduslik mõju turismisektorile. Hinnanguliselt suureneb müügitulu tärniomanikel 20%, teistel restoranigiidi pääsejatel 10%. Lähtudes sellest, mis võiks olla Eesti restoranide potentsiaal giidi pääseda, kasvaks Eesti restoranide tulud kokku ligikaudu 2 miljonit eurot aastas. Täiendav tulu Eestisse lisanduvate külastajate reisikulutustest väljaspool toidusektorit on hinnanguliselt 1,5 miljonit eurot aastas. Kui arvestada kokku restoranide suuremast müügitulust tekkiv maksutulu ja kaudselt lisanduvad maksutulud seonduvas ettevõtluses, on positiivne summaarne mõju riigieelarvele hinnanguliselt 1,2 miljonit eurot aastas.

Michelini hindajad on juba alustanud Eestis restoranikülastusi, mis toimuvad incognito. Esimesed tärnide väärilised ja ka teised giidi pääsenud restoranid kuulutatakse välja Tallinnas 25. mail. Need restoranid saavad avalikuks Michelini restoranigiidi veebilehel ja äpis.




Taustainfo:

Lähemalt Michelini restoranigiidist 

Rohkem kui 100-aastase ajalooga Michelini restoranigiid (the MICHELIN Guide) on jõudnud ligi 40 riiki neljal kontinendil. Giid soovitab rohkem kui 15 000 tunnustatud restorani, millest tärnidega restoranide osakaal on umbes viiendik.

Parimad restoranid kuulutatakse välja igal aastal. Kõige kõrgemaks tunnustuseks on tärnid, mida on võimalik saada kuni kolm. Kui restoran tärnideni ei küüni, kuid on siiski heal tasemel, tuuakse see giidis esile ühega kahest tunnustusest. Kategooriad on järgmised:

  • Kolm tärni (three MICHELIN Stars): erakordselt hea restoran, ainuüksi selle restorani külastamine on väärt eraldi reisi (0,9 % giidi restoranidest);
  • Kaks tärni (two MICHELIN Stars): suurepärane restoran, tasub reisi jooksul külastada (3,2%  giidi restoranidest);
  • Üks tärn (one MICHELIN Star): väga hea restoran omas kategoorias (17,4% giidi restoranidest);
  • BIB GOURMAND: hea restoran, maitsev toit õiglase hinna eest;
  • Roheline tärn (MICHELIN Green Star): kestlikule gastronoomiale pühendunud restoranid

Tunnustamine põhineb sõltumatutel hindamistel, mis toimuvad igal aastal ning võivad restoranidele nii tunnustust lisada kui ka seda vähendada või hoopis ära võtta.




Michelini hindajad on alati anonüümsed, nad ei tutvusta end restoranile ja tasuvad toidu eest ise. Nad hoiavad anonüümsust ja sõltumatust ka väljaspool tööülesandeid.

Lõpptulemus kujuneb erinevate hindajate korduvate visiitide tulemusel ja põhineb viiel kriteeriumil:

  • koostisosade kvaliteet;
  • toiduvalmistamise meisterlikkus;
  • oskus kombineerida maitseid;
  • peakoka isikupära;
  • kõrgete kulinaarsete standardite järjepidevus – nii menüüs kui ka ajas.

 

Michelini restoranigiidi mõju majandusele rahvusvahelise uuringu järgi

Ernst & Youngi uuringu „Frequent Traveler Survey“ (2018) järgi on koostööl Micheliniga järgmised mõjud:

  • Usaldusväärsus. 84% sagedastest reisijatest usaldab Michelini giidis toodud restoranide kvaliteeti. 42% on selle järgi restorani valinud.
  • Pikem külastusaeg. Ligi 60% reisijatest sooviks pikendada oma sihtkohas viibimise aega, kui seal on Michelini tunnustusega restorane. Ärituristide hulgas on see protsent veelgi kõrgem, ulatudes 80%-ni.
  • Suurem müügitulu. Tärnide eeldatav mõju restorani käibe kasvule on 20-50%.
  • Heldemad kulutused. Ligi kolmveerand reisijatest on uuringu järgi nõus kulutusi suurendama, kui on võimalik süüa Michelini tunnustusega restoranis, 2/3 neist on valmis kulutama rohkem vähemalt 40 eurot inimese kohta.

 

Michelini restoranigiidi hinnanguline mõju Eesti turismisektorile

  • Turismiarenduskeskuse väliskülastajate uuringu andmetel külastab 85% välisturistidest reisi jooksul ka meie restorane. Michelini restoranigiidi tulek toob täiendavalt külalisi, kes on valmis ainuüksi Michelini tunnustusega restoranide pärast reisima ehk kellele toit on peamine reisimotivatsioon. Hinnanguliselt kasvaks selliste Põhjamaadest pärit reisijate arv Eestis 6%. Absoluutarvudes on Põhjamaade toiduhuviliste sihtrühma suurus ligi 60 000, kellele lisanduks veel üle 3000 Eestit külastava gurmaani aastas.
  • Näiteks Taanis Aarhusis, kus esmakordselt sai kolm restorani ühe Michelini tärni 2015. aastal, kasvas 2016. aasta välisturistide ööbimiste arv 7%, sh Põhjamaade turistide ööbimiste arv 8%. Lisaks kasvas Taani siseturistide ööbimiste arv 10%. Kuna Aarhus ei ole suur sihtkoht, mõjutas selline esiletõstmine linna atraktiivsust sihtkohana oluliselt.
  • Mõju ettevõtlusele ja kogu toidukultuurile. Tänu konkurentsile ja soovile giidis püsida või sinna pääseda tõuseb Eesti restoranide tase. Restoranid hakkavad rohkem kasutama kohalikku toorainet, turundama konkreetset piirkonda ja oma lugu.
  • Positiivne mõju riigieelarvele. Kui arvestada kokku restoranide suuremast müügitulust tekkiv maksutulu ja kaudselt lisanduvad maksutulud seonduvas ettevõtluses, on positiivne summaarne mõju riigieelarvele hinnanguliselt 1,2 miljonit eurot aastas. Seega tasub Michelini toomine Eestisse end ära, iga järgneva aastaga ilmneb positiivne kordistav mõju.

 




Michelini ajalugu

Kõik sai alguse 1889. aastal Prantsuse väikelinnas Clermont-Ferrand’is, kus vennad André ja Édouard Michelin asutasid oma maailmakuulsa rehvifirma. Seda ajendas visioon Prantsusmaa autotööstusest ajal, mil riigis oli vähem kui 3000 autot.

Et autojuhte abistada – ja seeläbi rehvide ja autode müüki edendada – andsid vennad Michelinid väikese punase reisijuhi, mis sisaldas infot, kuidas rehve vahetada, kus tankida, kus süüa ja puhata. Nähes aastakümnete jooksul kasvavat huvi restoranide rubriigi vastu, värbasid vennad hindajate meeskonna, kes külastasid restorane anonüümselt.

1926. aastal hakati andma restoranidele tärne, tähistades neid esialgu ainult ühe tärniga. Viis aastat hiljem võeti kasutusele kuni kolmetärniline hierarhia. Tänu praktilisusele, sõltumatusele ja kõrgetele standarditele sai Michelini restoranigiidist bestseller ning selle hinnangud on tänaseni üks autoriteetsemaid allikaid reisisihtkoha ja restorani valikul.

Jaga
Back to top button