Soome valitsus alandab autojuhtide kütusekulusid kokku seitsme sendi võrra liitri kohta.
Valitsuse eelarves on autokütuste aktsiisi langetamine alates 2024. aasta algusest. Maksulangetus aitab autojuhte, kuid tähendab, et riik saab vähem maksutulu, vahendab Iltalehti.
Aastaks 2024 langetab valitsus kütuseaktsiisi nii, et bensiini tanklahind koos käibemaksuga langeb 4,4 senti ja diislikütuse hind 4,9 senti liitri kohta.
Selle tulemusena väheneb valitsuse maksutulu 170 miljoni euro võrra. Lisaks sellele on 2025. aastaks kavas 100 miljoni euro suurune kütuseaktsiisi alandamine. Riigi kütuseaktsiisi laekumine väheneb seega järgmise kahe aasta jooksul 270 miljoni euro võrra.
Tarbijale tähendab see 2025. aastal seitsmesendist kütusehinna alandamist.
Kütuse tanklahinna määrab nafta maailmaturu hind, mis kõigub pidevalt. Biokomponendi lisamise kohustuse suurenemine tõstab samuti kütuse hinda. Nii et pole öeldud, et bensiin on kahe aasta pärast odavam kui praegu, vaid seda maksustatakse seitse senti madalamalt kui see oleks ilma muudatuseta.
Autonduse seisukohalt on selle juures hea see, et liikluse kogumaksukoormus väheneb tänu järgmise kahe aasta kütuseaktsiisi soodustustele kokku 270 miljoni euro võrra, ütles autovaldkonna katusettevõtte Autotuojat ja -teollisuus ry tegevjuht Tero Kallio.
Lisaks kütuseaktsiisile on valitsus otsustanud vähendada sõidukimaksu. See leevendus kärbib riigi iga-aastast maksutulu 50 miljonit eurot. Vähendus on suunatud alates 2025. aastast keskmise ja kõrge heitgaasi väljastusega autodele. Valitsus põhjendas oma eelnõus seda sihtrühma sellega, et just nende autode ekspluatatsioonikulud on kütuse kallinedes kasvanud.
Meil on seda raske mõista. See läheb vastuollu paljude põhimõtetega, mis ka sellel valitsusel peaksid olema, imestab Kallio.
Kõrge heitgaasiga autode subsideerimine julgustab vanu autosid veelgi kauem pidama. Kallio hinnangul on see autopargi uuendamisel miinus.
Soome on libisemas Ida-Euroopa seltskonda, mis tähendab, et me müüme väga vähe uusi autosid võrreldes sellega, kui palju meile välismaalt kasutatud autosid tuuakse, märgib ta.
See on keskkonnaeesmärkide seisukohast keeruline. Kallio sõnul eeldab Soome 2030. aasta heitmeeesmärkide saavutamine vanade sisepõlemismootoriga autode asendamist uute sisepõlemismootoriga autode ja elektriautodega. Soome on võtnud kohustuse vähendada autode heitkoguseid 2005. aasta kontrollväärtusest 2030. aastaks poole võrra.
Autoinfokeskuse andmetel toodavad tänavu turule tulnud uued sisepõlemismootoriga autod selgelt vähem heitgaase kui Soome autopargi autod keskmiselt. Elektriautode tööheitmed on seevastu null võrreldes sisepõlemismootoriga autoga.
Uue sisepõlemismootoriga auto tootmisest tulenevad kliimaheitmed kompenseeritakse umbes 30 000 kilomeetri peal. Elektriautol on see 60 000–100 000 kilomeetrit.
Autovaldkond poleks võib-olla seda teinud. See [maksusoodustused kokku] läheb aga maksma 320 miljonit eurot, ütleb Kallio.
Võrdluseks – selle raha eest oleks saanud kaotada automaksu, mis muudab autopargi vanemaks ja takistab heitmete eesmärkide saavutamist.
Kliimaeesmärkide saavutamist raskendavad ka biokomponendi lisamise kavas tehtud muudatused. Sipilä valitsus otsustas kütusele lisatava keskkonnasõbraliku kütuse osakaalu ehk biokomponendi lisamise järkjärgulise suurendamise. Seda langetati ajutiselt Marini valitsuse ajal sõjast tingitud kütusehinna tõusu tõttu.
Vältimaks kütuse hinna tõusu järgmisel aastal, on Orpo valitsus otsustanud hoida biokomponendi lisamise kohustuse madalal 13,5 protsendil ka aastal 2024. Algselt oleks järgmisel aastal pidanud see olema 28 protsenti.
Biokomponendi lisamise kohustus tõuseb 22,5 protsendini alles Orpo valitsemisaja lõpus.
Muidugi oleks kulusurve olnud päris suur, kui järgmisel aastal oleks biokomponendi lisamine täies mahus kehtima hakanud. Siin on natuke majandus versus kliima, nagu see sageli on, märgib Kallio.
Biokomponendi lisamist kokku 34 protsendini on varasemad valitsused ja teadlased pidanud eelduseks 2030. aasta liikluse heite-eesmärkide saavutamiseks.
Valitsusläbirääkimistel püüdsime leida lahendust, et biokomponendi tõusukõverat poleks pidanud nii palju allapoole laskma, räägib Kallio autovaldkonna aruteludest.
Algsest teest aga loobuti. See jätab lahtiseks küsimuse, kuidas täiendavad heitkogused kompenseeritakse. Võimalikud tegevused oleksid näiteks autopargi elektrifitseerimise kiirendamine. Valitsus pole sellele viidates midagi ette võtnud, kuigi eelarvesse lisandus juba korra kaotatud 20 miljoni euro suurune toetus elektri- ja gaasiautode laadimisjaamade rajamiseks.
Samuti on võimalik, et kümnendi viimastel aastatel tuleb biokomponendi lisamise kohustust väga kiiresti tõsta. See jääb siis järgmise valitsuse otsustada, tõdeb Kallio.
