Eestis läheb pühapäeva ööl üle suveajale, mis tähendab, et kell keeratakse ühe tunni võrra edasi. Novaatorile rääkinud õde Laura Nulk-Uskov selgitab, kuidas see kellakeeramine võib mõjutada inimeste tervist ning kuidas nende mõjudega toime tulla.
“Üks tund vähem tavapärasest uneajast ja ööpäevarütmi muutumine võivad paljude inimeste heaolule halvasti mõjuda, kuna see segab une-ärkveloleku rütmi,” selgitab Nulk-Uskov. Kuigi mõned inimesed kohanevad üleminekuga suuremate probleemideta, võivad teised kogeda pikemaajalist suurenenud päevast unisust ja kurnatust.
Uuringud näitavad, et kellakeeramine võib halvendada kroonilisi terviseprobleeme, nagu südame-veresoonkonna haigused ja vaimse tervise häired. Südameinfarktide hulk võib näiteks järgneval nädalal suureneda kuni 5%. Lisaks suurenevad ärevuse ja depressiooni ilmingud.
Kellakeeramine mõjutab rohkem neid, kellel on varasem unevõlg või unehäired, sõltumata nende sisemisest bioloogilisest rütmist. Eriti mõjutatud on lapsed, noorukid ja eakad. Lisaks võib suureneda liiklusavariide ja tööõnnetuste arv esmaspäeval pärast kellakeeramist.
Inimesed kulutavad uue unerütmi täielikuks kohanemiseks keskmiselt kaks nädalat, mille jooksul võib tavapärane elu- ja töörütm olla häiritud. Esimestel päevadel võib esineda produktiivsuse langust, püsivat uimasust, väsimust ja mõtlemisraskusi.
