Tervis

Eesti võtab uue koroonaravimi kasutusele riskirühmade tarbeks, ravimi Eestisse jõudmiseks kulub teadmata hulk aega

Eelmise kuu lõpus soovitas Euroopa ravimiamet anda tingimustega müügiloa Pfizeri Covid-19 ravimile Paxlovid, mis on mõeldud täiskasvanutele, kellel on suurem oht haiguse raskemaks kulgemiseks, näiteks Eestis on plaanis võtta ravim kasutusele riskirühmade tarbeks, vahendab BNS ajalehte Postimees.

Paxlovid on retseptiravim ning seda manustatakse haiguse varajases staadiumis, kuni viie päeva jooksul pärast haigussümptomite ilmnemist. Paxlovidi toimeained on kahes eraldi tabletis ning kaks tabletti tuleb võtta korraga kaks korda päevas ja viis päeva järjest. Üks tabletikuur maksab hinnanguliselt 700–750 eurot, seevastu koroonavaktsiini ühe doosi hind on umbes 20 eurot, seega terve vaktsiinikuur koos tõhustusdoosiga maksab ligi 60 eurot.

Ent haigekassa soovib ravimi kättesaadavaks teha 100-protsendilise soodustusega ning väljastada seda üldapteekidest. See tähendab, et inimene maksab ravimi eest minimaalselt 2,5 eurot. «Paxlovid on mõeldud riskirühmade raviks. Arstidel on võimalik pärast riskirühma kuuluva patsiendi Covid-19 diagnoosi kinnitamist väljastada digiretsept ning patsiendi lähedased saavad ravimi kätte apteegist,» selgitati haigekassast.

Ravimi Eestisse jõudmiseks kulub teadmata hulk aega




Haigekassa ravimiosakonna juhataja Erki Laidmäe ütles, et aeg, mil Paxlovid võiks Eestisse jõuda, sõltub hankelepingust ning praegu hinnanguid anda ei saa. «Saabuvad kogused ja täpne tarnegraafik selguvad lepingu sõlmimisel, mis peaks juhtuma lähiajal,» rääkis Laidmäe. Ta märkis, et Eesti saatis eelmisel nädalal oma tellimuse koos tellitavate kogustega Euroopa Komisjonile, kes neid küsib.

«Need pannakse hankesse, tehakse hange ning seejärel saame need kogused vastavalt sellele, kui kiiresti firma neid toota jõuab. Võimalik, et saame tellitu kogu ulatuses kätte, kuid on ka võimalik, et saame tellitu portsudes,» lausus Laidmäe. «Täpseid asjaolusid on veel vara kommenteerida,» lisas ta.

Kui ravim on Eestisse jõudnud, siis Laidmäe sõnul suunatakse mingi osa haiglatesse, ent üldiselt läheb see apteekidesse retseptiravimina. «Kui palju jõuab ravimeid haiglatesse, selgub siis, kui need on Eestisse jõudnud,» lausus Laidmäe.

Teadusnõukoja liige Margus Varjak rõhutas, et koroonaravim ei asenda vaktsineerimist, aga selles nähakse toetavat meedet riskigruppidele, kellel on nõrgem immuunsüsteem. «Lisaks on sellel kõrvaltoimeid ning see on ka suuresti eksperimentaalne. Samuti ei saa seda ravimit anda raskelt haigestunutele ning vaktsiinid just aitavadki ära hoida rasket haigestumist,» märkis Varjak.

Võimalikud kõrvaltoimed on kõhulahtisus, oksendamine, lõhna- ja maitsetaju kadu, vererõhu tõus, lihasevalu. Veel ei ole teada, millised on ravimi ohutusandmed suurtes inimpopulatsioonides.

Ravim vähendab kaasuvate haigustega inimeste raske haigestumise võimalust

Kliinilise uuringu tulemused näitasid, et Paxlovidi ravi vähendas oluliselt haiglasse sattumise ja surma tõenäosust neil patsientidel, kellel esines vähemalt üks kaasuv seisund, mis suurendas Covid-19 raske haiguse tekkeriski.




Analüüs hõlmas patsiente, kes hakkasid saama ravi Paxlovidiga või platseebot viie päeva jooksul sümptomite ilmnemisest. Uuringus osalesid patsiendid, kellel ei kasutatud antikehade preparaate.

Kuu aega pärast ravi algust sattus Paxlovidi saanud patsientidest haiglasse või suri 0,8 protsenti ehk kaheksa inimest 1039-st). Platseebot saanud rühmas sattus haiglase 6,3 protsenti patsientidest. Ravimit saanud rühmas ei surnud ühtegi patsienti, platseeborühmas suri 12 inimest.

Enamik uuringus osalenutest oli nakatunud viiruse deltatüvega. Laborikatsete tulemuse põhjal eeldatakse, et Paxlovid toimib ka omikrontüve ning teiste tüvede vastu.

Jaga
Back to top button