Teisipäev , 23 aprill 2024
Erakorralised uudised
klf5031

Eesti põhikooli õpilaste teadmised on Euroopas esimesed ja maailma tugevaimate seas

Täna avaldatud PISA 2022 haridusuuring näitab, et Eesti 15-aastaste noorte teadmised ja oskused on Euroopas absoluutsest tipus ning maailmas esikaheksas koos Aasia tippriikidega. Seekordne uuring keskendus matemaatikale, kuid hinnati ka õpilaste oskusi loodusteadustes ja lugemises. Euroopa riikide seas on Eesti matemaatikas 1.-2. kohal koos Šveitsiga, loodusteadustes 1. kohal ning lugemises 1.-2. kohal Iirimaa järel.

  • Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas sõnas, et Eesti tulemusi teiste riikide võrdluses iseloomustab see, et meil saavutab suur osa lapsi matemaatikas baasteadmised. „See tähendab, et meie õpetajad pööravad klassis väga palju tähelepanu kõigile lastele võrdselt ja maailma tipus oleva tulemuse saavutame mitte ainult kõige võimekamate abil, vaid kõikide laste keskmisest kõrgema tulemusel. Eesti õpetajate professionaalsed oskused on siin võtmeküsimus,“ ütles minister. 

  • PISA 2022 tulemused avaldati täna ülemaailmselt samal ajal. Kokku tegi 2022. aasta kevadel testi 690 000 õpilast 81 riigist või majanduspiirkonnast. Eestis sooritas testi 6392 õpilast 196  koolist. PISA test koosnes matemaatika, funktsionaalse lugemise, loodusteaduste ja loovmõtlemise ülesannetest ning rõhuasetus oli seekord matemaatikal. Samuti täitsid õpilased ja koolijuhid küsimustikud, mida on kasutatud testitulemuste analüüsimiseks ja tõlgendamiseks.

  • Uuring näitas, et Eesti õpilased on väga heade teadmiste ja oskuste juures oma eluga valdavalt rahulolevad. Hinnang oma eluga rahulolule (keskmiselt 6,91 punkti 10-pallisel skaalal) on kõrgem kui OECDs keskmiselt (6,75), sarnane Rootsi õpilastele (6,91) ja veidi madalam kui Soomes (7,41). Poistel on kõrgem rahulolu kui tüdrukutel. Parema sotsiaalmajandusliku taustaga õpilaste rahulolu on kõrgem. 

  • Eesti lapsed usuvad ka, et nende tulemused on nende endi kätes. Sarnaselt 2018. a PISAle oleme ka nüüd edenemismõtteviisilt (ing.k growth mindset) riikide võrdluses esimesel kohal. Edenemismõtteviis tähendab uskumust, et inimese võimekus ja intelligentsus võivad pingutuse tulemusena areneda. Samuti tunnevad lapsed Eestis end koolis turvaliselt. Õpilaste turvatunne on kõrgem kui OECD riikides keskmiselt, seda eriti just turvalisema koolitee tõttu. Turvatunne klassiruumis ning kooli teistes ruumides on sarnane OECD keskmisega. Eesti põhiharidus kujundab ennastjuhtivaid õppijaid (ing.k self-directed learner). Eesti on riikide hulgas, kus seitse õpilast kümnest tunnevad, et nad on ennastjuhtivaks õppimiseks valmis.
  • PISA näitab ka, et koolijuhil ja õpetajal on Eestis suur autonoomia, oleme riikide võrdluses esimesel kohal õpetajate vabaduses kooli õppekava sisustamisel ning osalemisel kooli juhtimisotsuste tegemisel.

Väljakutsed Eesti hariduses, millega lähiaastatel aktiivselt tegelema peame on uuringutulemustest lähtuvalt kvalifitseeritud õpetajate puudus, mis on kasvanud võrreldes eelmise uuringuga. Samuti on õpilaste sotsiaalmajandusliku tausta mõju kvaliteetse hariduse saamisel suurenenud, läheneme OECD keskmisele (Eesti 13,4%; OECD 15,5%). Eesti õppekeelega koolide tulemused on paremad kui vene õppekeelega koolidel. Väiksemate linnade põhikoolide õpilaste tulemused on langenud, kuid Eesti maapiirkonna põhikoolide õpilaste tulemus on siiski tugev, olles 34 punkti üle OECD keskmise. Üle maailma on õpilaste tulemused seekord tervikuna kukkunud, kuid meie õpilaste tulemused langesid teistega võrreldes vähem, mis näitab, et suutsime koroonakriisi ajal õpet küllaltki hästi korraldada.

 Põhjalikuma info PISA 2022 tulemustest teemade kaupa leiab kodulehelt.

PISA (Programme for International Student Assessment) on rahvusvaheline haridusuuring, mis uurib 15-aastaste noorte teadmisi ja oskusi matemaatikas, loodusteadustes ja funktsionaalses lugemises. Uuringut korraldab Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD). PISA uuring toimub iga kolme aasta järel. Igas uuringus on üks põhivaldkond, ülejäänud kahes valdkonnas mõõdetakse õpilaste teadmisi väiksemas mahus. Algselt oli seekordne uuring planeeritud aastaks 2021, kuid COVID-19 pandeemia tõttu lükati aasta edasi. Seni on toimunud kaheksa PISA uuringut. Eesti on osalenud alates 2006. aastast.

Vaata ka:

juripaev.jpg

Täna on JÜRIPÄEV 23 aprill

Jüripäeva nimetus märgib kirikukalendris püha Jüri (Georgi) surmapäeva. Pühapiltidel sümboliseerib püha Jüri lohetapjana ristiusu võitu

ingel

Ingli sõnum teisipäevaks, 23. aprilliks 2024

Usalda oma intuitsiooni ja lase sellel sind juhtida. Täna on päev, mil sinu inglid eriti

error: Sisu on kaitstud!