Tuesday , 28 September 2021
maantee 1

Analüüs: senise tempoga valmivad neljarealised põhimaanteed 106 aasta pärast

„Sisuliselt pool valmis neljarealistest on tehtud Nõukogude ajal, aga põhimaanteedest on puudu veel 340 kilomeetrit. See ei ole muidugi suurem asi edulugu, kahjuks,“ nentis Eesti Taristuehituse Liidu tegevjuht Tarmo Trei, kelle sõnul on praegu valmis 176 kilomeetrit neljarealisi Tartu, Narva ja Pärnu maanteid, millest taasiseseisvumise järgselt on rajatud 97 kilomeetrit.

Eesti riik on pärast taasiseseisvumist ehitanud 30 aastaga kokku 97 kilomeetrit ehk keskmiselt 3,2 kilomeetrit neljarealisi teid aastas. Sama tempoga jätkates valmivad kolm põhimaanteed aastaks 2127, selgub Eesti Taristuehituse Liidu analüüsist.

Tarmo Trei kinnitusel läks tee-ehituse olukord veidi lootusrikkamaks aastatel 2017 – 2020, mil 2+2 lõike rajati 35,9 kilomeetrit ehk üheksa kilomeetrit aastas. Sellise rütmiga jätkates valmivad puuduolevad 340 kilomeetrit 37,9 aastaga ehk 2059. aastaks. “Kui arvestada, et viimase nelja aastaga tehti ka 2+1 lõike, siis isegi selles tempos kulub Tartu, Pärnu ja Narva maantee neljarealiseks ehitamiseks üle 20 aasta. Samas on riik taas kärpekursil, millega lükkub nii põhimaanteede laiendamine kui ka kohalike teede ajakohastamine määramatusse tulevikku edasi,“ ütles Trei.




„Peamine takistus on poliitilise ning valimisteülese pika vaate puudumine. Näiteks Läti valitsus võttis juuni lõpus vastu otsuse ehitada 2040. aastaks 1055 kilomeetrit neljarealisi kiirteid, tänu millele saaks igast Läti linnast Riiga kahe tunniga,” rääkis Trei ning selgitas, et keskmiselt rajavad lõunanaabrid neljarealisi teid 55 kilomeetrit aastas ning viimasel viiel aastal koguni 130 kilomeetrit aastas. “Ka Eesti taristuehituse sektoril on praegu tegelikult ressurss olemas ning me saaks palju rohkem ja kiiremini teha, kui riik kaasa tuleks,“ ütles Trei.

„Ka pole taristuehituse sektoris ülekuumenemist ning teedeehitus pole viimase aastaga tellija jaoks märkimisväärselt kallimaks läinud,“ lisas Trei.

Taristuehituse Liidu juhi sõnul on Eestis praegu tuhandeid kilomeetreid ühiskonna ootustele ja ametlikele normidele mittevastavaid teid, rääkimata puuduvatest kergliiklusteedest. „Riiki ei vii edasi mitte ainult neljarealised põhiteed, vaid kohalik teedevõrk, mis vajab üleriigilisest veel rohkem kaasajastamist. Taristu on riigi vereringe ja ilma selleta sureb elu maakohtades lihtsalt välja. Olukorra lahendamiseks on vaja pikaajalist strateegilist valitsuste- ja valimisteülest otsust,“ ütles Trei.

„Riigil on praegu võimalus nutikalt kaasaegsetesse ja tarkadesse teedesse investeerides saavutada parem konkurentsivõime ning vastata inimeste ja ettevõtete ootustele kiirele ja ohutule liikumisele linnade vahel,“ lisas Trei.

Eesti Riik plaanib enda haldusalasse kuuluvate teede rahastust 2022. – 2025. aastal võrreldes kehtiva Teehoiukavaga 113 miljoni euro mahus kärpida. Teede Tehnokeskuse analüüsi kohaselt jõuab teedevõrgu arendusvõlg 2030. aastaks 2,159 miljardi euroni ning teede remondivõlg on juba praegu üle 700 miljoni euro.

Jaga

Vaata ka:

ilm

ILM. Teisipäev 28.09 – Sajuta ilm, õhutemperatuur on 10..13°C

Pilves, üksikute selgimistega olulise sajuta ilm. Puhub kagu- ja idatuul 4-10, saartel ja rannikul puhanguti …

eur500

KUUM: Mees leidis Tartus Kuperjanovi tänavalt suure summa sularaha ja viis politseisse.

Mõni päev tagasi leiti Tartus Kuperjanovi tänavalt suurem summa sularaha, mis ootab nüüd politseis oma …

vana inimene

Oktoobrikuus saavad pensionärid lisaraha, aga seda ei saa kõik.

Tänavu oktoobri algul laekub üksi elava pensionäri arvele toetusena 115 eurot, järgmisel aastal samal ajal …

1200px TV3 Group Logo.svg

TV3 omanik All Media Eesti langes mullu kahjumisse.

Telekanali TV3 omanikfirma All Media Eesti langes möödunud aastal tunamullusest 175 800 euro suurusest puhaskasumist …