Friday , 17 September 2021
liinakersna

Liina Kersna: Pikajalisel distantsõppel on ka negatiivsed mõjud, neljandik õpilastest jäid koduõppel õppimisega hätta.

“Pikajalisel distantsõppel on ka negatiivsed mõjud ja on tekitanud õpilüngad,” tõdes haridus- ja teadusminister Liina Kersna, lisades, et uuringute järgi neljandik õpilastest jäid koduõppel õppimisega hätta. Kersna sõnul ei ole haridus- ja teadusministeerium ainuke, kelle kindel soov on hoida koolid avatuna, ning see on ühine pingutus.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna rõhutas esmaspäeval õpetajate suurkogul kontaktõppe tähtsust, kuna neljandik õpilastest jäid koduõppel olles hariduse omandamisega hätta, vahendab BNS.

Vaadates eksamite tulemusi, on samuti Kersna sõnul näha, et õppetulemused on halvenenud. Näiteks matemaatikaeksami tulemused olid 8,5 punkti madalamad kui tava päraselt. Eesti keele eksamin osas olu langud 5 puntki.




“Tore on see, et riigieksamite tulemused ei olnud märkimisväärselt madalamad, kud langus oli märgatav,” märkis Kersna.

Ta lisas, et koroonaaeg on mõjutanud ja laste ja noorte vaimset tervist. “Rahulolu uuringust tuli välja, et ligi pooled 11. klassi õpilastest ütlesid, et neil on tihti või alati kõigest kõrini. 37 protsenti seitsmendikest ütlesid sama- Õnneks pida madalamale klassitasemele liikusime, seda rahulolevamaks õpilased muutusid,” ütles Kersna.

Rohkem tundsid vaimse tervise osas pinget noored tüdrukud. Kolmandik neist ütlesid, et nad elasid pidavas stressis – poistest ütles nii viiendik.

Kersna sõnul vähendas koduõpe ka laste liikuvust. “47 protsenti ütles, et nende liikumine vähenes,” märkis Kersna.

Tema sõnul on kõige efektiivsem viis hoida koolid avatuna koolipere vaktsineerimine. Üldhariduskoolides on see näitaja juba vähemalt 80 protsenti, ülikoolides aga üle 86 protsendi, huvikoolides üle 70 protsendi ja lasteaedades üle 65 protsendi.

Riik on seadnud eesmärgiks, et oktoobri lõpuks peab olema haridustöötajate vaktsneerimise tase üle 90 protsendi.

Kersna sõnul on oluline ka see, et õpilased laseksid end vaktsineerida. “Oleme leppinud kokku, et üldhariduskoolides saavad kõik soovijad end mugavalt vaktsineerida,” märkis Kersna.

Kolmandik õpilastest peab leppima kehva ventilatsiooniga

Kersna sõnul on riik eraldanud omavalitsustele investeeringuteks 30 miljonit eurot ja selles osas pandi juurde soovitus, et seda raha võiks kasutada haridusasurtustes ventilatsuiooni parandamiseks. Küsitlus näitas, et veidi enam kui pooled omvalitsused seda ka tegid.

“Ülevaade näitab, et 70 protsenti üldhariduskoolide õpilastest õpivad klassiruumides, kus om mehhaanilne ventilatsioon ja 30 protsenti loomuliku ventilatsiooniga ruumides. Viimasse puhul pole kindlasti tegemist kaasaegse ventilatsiooniga ja seal peab jälgima CO2 taset ja ruume regulaarselt õhutama,” ütles Kersna.

Et koolidel oleks vajalik aparatuur, moodustab valitsus fondi, kust omavalitsused saavad taotleda toetust ja andurid osta. Fondi suurus on 2,6 miljonit eurot.

“Edasi suuname koostöös rahandusministeeriumiga CO2 rahasid ventilatsioonide väljaehitamiseks ja seda esimeses voorus 15 miljoni euro ulatuses,” lisas Kersna.




Distantsõpe olgu viimane variant

Minister lisas, et ühtegi õpilast ei tohi jätta kergekäeliselt distantsõppele ning seetõttu on riik lihtsustanud koolides ka karantiininõudeid.

Valitsus on lihtsustanud karantiinikohustust kuni 18-aastastele ja õpilastele, kes saavad algava õppeaasta jooksul 19 aastaseks COVID-19 lähikontaktse karantiinikohustust.

Muudatuse eesmärk on võimalikult vähe häirida laste ja noorte tavapärast kooliõpet, kuid samas tagada COVID-19 haigestunuga kokku puutunud õpilaste nakkusohutuse kontroll, teatas haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) pressiesindaja.

Alates 1. septembrist ei pea üldharidus- või kutsekoolide vaktsineeritud õpilased jääma pärast lähikontakti koroonahaigega karantiini. Vaktsineerimata õpilased peavad karantiini vältimiseks end koolis testima, mida tehakse lapsesõbralikul viisil ja üldjuhul koolikeskkonnas.

Alates 1. septembrist ei pea täielikult vaktsineeritud haigustunnusteta töötajad ja õppijad ei pea COVID-19 haigega lähikontaktis olnuna karantiini jääma.

12–18-aastased või septembris algava õppeaasta jooksul 19 aastaseks saanud vaktsineerimata õpilased peavad haridusasutuses toimunud lähikontakti korral tegema esmalt kiirtesti ning mitte varem kui 72-tunnise vahega PCR-testi. Negatiivse testitulemuse korral ei pea karantiini jääma. Testid tehakse lapsesõbralikul viisil ja üldjuhul koolikeskkonnas.

Kui vanem või eestkostja või õpilane ise ei anna luba testimiseks, peab õpilane jääma tavapärases korras karantiini, sest puudub võimalus tema nakkusohutuse hindamiseks.

Kui vaktsineerimata õpilane jääb lähikontaktseks väljaspool üldharidus- või kutsekooli, peab ta vanusest sõltumata jääma eneseisolatsiooni tavapärases korras. Mistahes haigustunnuste esinemisel tuleb kõigil, ka vaktsineeritutel jääda koju ning võtta ühendust oma perearstiga.

Jaga

Vaata ka:

eur500

POLE SÕNU! Loe, kui usinasti ööpäeval (16.09) inimesed oma Smart-ID koode jagasid ja rahast ilma jäid.

1. 15. septembril laekus teade, et 10. septembril helistas 36-aastasele Lasnamäel elavale naisele väidetav Swedbanki …

BMW

BMW juht on kõige ohtlikum liikleja.

Kindlasti olete märganud, et sagedamini rikuvad liikluseeskirja uhkete automarkide eelistajad. Nad kihutavad, teevad ohtlikke möödasõite, …

ekre 1

Issanda loomaaed on kirju: Kallid kalorid osaleja ja Onlyfansitar Helery Tõkke kandideerib valimistel EKRE ridades! VIDEO.

Kui arvasite, et maailmas ei saa enam miski üllatada, siis saab ikka küll – Eesti …

e07ff614339c1caf31 94605323 scaled

Tartus sõitis kraavi koolilapsi vedanud liinibuss.

Täna kella 15 paiku tuli häirekeskusele teade, et Tartu linnas, endises Vorbuse külas, sõitis kraavi …