Tromboosi soodustavad pärilikkus, vähene liikumine ja ülekaal, mistõttu tasub nende riskide olemasolul ka trombide tekkest kindlasti teadlik olla. Tromboosi on peamiselt kaht tüüpi – venoosne, mil tromb tekib veenis ning arteriaalne, mil tromb tekib arteris.
Jalakrambid. Inimesed, kel on olnud jalas tromb, võrdlevad seda tunnet tavaliste jalakrampidega. Pidev krambitamine võib viidata sellele, et tromb on moodustunud lihaste ja luude vahel asetsevates veenides. Seda ei saa ignoreerida, sest see võib mööda veresooni liikuda kopsuni ning siis on tagajärjed juba kurvemad.
Temperatuuri erinevused. Veel üheks tromboosi sümptomiks on temperatuuri erinevus kohtades, kus trombi kahtlustatakse. Seega võid seal puudutades tunda nii sooja kui ka jahedamat nahka. Nii nagu nahavärvi muutumine, on ka temperatuuri kõikumine põhjustatud sellest, et normaalne vereringe on häirunud.
Ülemäärane higistamine. Kui esinevad ka muud tromboosi sümptomid ja riskitegurid, võib ka liigne higistamine olla tegur, mida ei tohiks ignoreerida. See võib viidata trombile kopsus või südame lähistel, mis vajab kiiret tähelepanu.
Õhupuudustunne. Sportimisel kaua kestev või ka äkitselt tekkiv õhupuudus on kopsu trombemboolia märk, mis viitab vereklombile kopsus. Ka see võib paraku tekitada eluohtliku elukorra.