Kurk on kõrvitsaliste sugukonda kuuluv üheaastane taim. Botaaniliselt on kurk lihakas ebamari.
Eestisse jõudis kurgi kasvatamine ja söömine alles 17. sajandil. Tänaseks on kurk au sees kõikjal maailmas. Suvel, kui Eestis on kodumaise kurgi hooaeg, on õige aeg süüa nii värsket kui hapendatud kurki kas või iga toidukorra juurde.
Milliseid toitaineid sisaldab värske kurgivili?
100 grammis koorega kurgis jaotuvad makrotoitaineid järgmiselt: 83% süsivesikuid, 6% rasva, 11% valku. Mineraalidest leidub kurgis enim kaaliumi ja mangaani; väiksemas koguses magneesiumi, kaltsiumi, rauda, fosforit, vaske, tsinki ning joodi. Taimed omastavad mineraalaineid mullast, seetõttu sõltuvad mineraalainete kogused kasvupinnasest ja väetamisest. Vitamiinidest on kurgis esindatud C-vitamiin, A-vitamiin, K-vitamiin, B5-vitamiin ehk pantoteenhape, B6-vitamiin, B2-vitamiin, B1- vitamiin.
Värske kurk sisaldab 95-97% vett.
Värske kurgi söömine toob kasu südame tervisele
Kurgid sisaldavad väga heas koguses kaaliumi. Kaalium on elektrolüüt, mis reguleerib südame rütmi ja on vajalik lihaste ning närvide korralikuks funktsioneerimiseks. Tänu sellele aitab värske kurgi söömine ennetada ja ravida südame-veresoonkonnahaigusi nagu näiteks kõrge vererõhk.
Kõige tähtsam muutus, mida võiks oma toitumisharjumustes teha, et vähendada südame-veresoonkonnahaigustesse haigestumist, on tarbida rohkem kaaliumi ning vähem soola ja naatriumi.
100 grammis värskes kurgis leidub umbes 240 mg kaaliumi.
Ideaalne toit kaalu langetamiseks
Kurk sisaldab umbes 95-97% vett. 100 grammi koorega toorest kurki annab vaid 10-15 kcal energiat. Kurk on üks energiavaeseimaid ja vesiseimaid köögivilju, sobides hästi värskesse salatisse või täiuslikuks vahepalaks koos hummusega. Suurematest kurkidest saab teha näiteks ka toormahla.
Hea trikk: alusta oma hommikuid kurgimahlaga, kuhu on lisatud natukene värske laimi või sidruni mahla. Kurgimahlaks sobivad kõige paremini ülekasvanud kurgid, mida meil on suviti palju ning mida oleks patt ära visata.
Väikseid kurke on suvel hea matkale ja piknikule kaasa võtta või autos lastele ampsuks anda.
100 grammis koorega kurgis jaotuvad makrotoitaineid järgmiselt: 83% süsivesikuid, 6% rasva, 11% valku.
Mineraalidest leidub kurgis enim kaaliumi ja mangaani; väiksemas koguses magneesiumi, kaltsiumi, rauda, fosforit, vaske, tsinki ning joodi. Taimed omastavad mineraalaineid mullast, seetõttu sõltuvad mineraalainete kogused kasvupinnasest ja väetamisest. Vitamiinidest on kurgis esindatud C-vitamiin, A-vitamiin, K-vitamiin, B5-vitamiin ehk pantoteenhape, B6-vitamiin, B2-vitamiin, B1- vitamiin.
Kurk sisaldab heas koguses mangaani
Mangaanist räägitakse harva, kuid ometigi on see komponent oluline aju ja närvide normaalseks funktsioneerimiseks. Mangaan aitab samuti kaasa sidekoe ja luude loomisele ning rasva ja süsivesikute ainevahetusele. Mangaan reguleerib kaltsiumi imendumist ning veresuhkru taset.
Kurk sisaldab vees lahustuvaid kiudaineid
Kiudained jagunevad lahustuvaks ja lahustumatuks. Lahustuvad kiudained toidavad häid ja kasulikke baktereid inimese soolestikus, mis hoiavad organismi mikrofloora tasakaalu. On avastatud, et ülekaalulistel ja rasvunutel on vähem ‘‘häid’’ soolestikubaktereid kui tervislikus kaalus olevatel inimestel. Seega võib kurgi lisada nende toiduainete hulka, mis aitavad tervislikult kaalu langetada ja hoida soolestiku mikrofloora tasakaalus.
Kurk mõjub diureetikumina
Kurk on diureetikum ehk aitab organismist kõrvaldada üleliigset vett, mürke, soolasid ja toksiine. Peale selle sisaldab värske kurk umbes 95-97% vett. Kurk aitab veepeetuse korral, mis võib kehas tekitada paistetust, turseid, liigeste jäikust, kaalutõusu ja kõrget vererõhku.
Autor: Katri Merisalu
Toitumisnõustaja
