Sotsiaalministeerium saadab järgmisel kolmapäeval kooskõlastusringile nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) muudatused, mis toovad kaasa olulise muutuse koolides läbiviidava vaktsineerimise korralduses. Uue eelnõu kohaselt ei peaks lapsevanem edaspidi lapse koolis vaktsineerimiseks enam eraldi kirjalikku nõusolekut andma ning noortele antaks suurem otsustusõigus oma tervise üle.
Praegu kehtiva korra järgi on kooliõe juures vaktsineerimiseks – sealhulgas leetrite, mumpsi, punetiste, difteeria, teetanuse ja inimese papilloomiviiruse (HPV) vastu – vajalik lapsevanema kirjalik nõusolek. Sotsiaalministeeriumi ettepaneku kohaselt muutuks see loogika vastupidiseks: vaktsineerimine oleks lubatud juhul, kui lapsevanem ei ole esitanud kirjalikku keeldumist. Nõusolekut enam eraldi edastama ei peaks.
Muudatuse eesmärk on lahendada olukordi, kus lapsed jäävad vaktsineerimata mitte vanemate teadliku vastuseisu, vaid passiivsuse tõttu. Kooliõed on korduvalt juhtinud tähelepanu, et teave vaktsineerimise kohta ei pruugi vanemateni jõuda, vastused viibivad või jäävad sootuks andmata ning lapse enda soov vaktsineerida ei pruugi arvesse tulla. Sellised olukorrad seavad ohtu laste tervise ja ei ole kooskõlas lapse õigustega.
Statistika näitab, et vaktsineerimise hõlmatus Eestis on viimastel aastatel märgatavalt langenud. Kui 2019. aastal jäi vaktsineerimata ligikaudu 10 protsenti lastest, siis 2024. aastal oli leetrite-mumpsi-punetiste vaktsiinist kõrvale jäänud juba enam kui kolmandik õpilastest. Samuti on langenud difteeria-teetanuse-läkaköha vaktsineerimise hõlmatus ning HPV vaktsiini kasutas 2024. aastal vaid 60 protsenti tüdrukutest ja 50 protsenti poistest.
Tallinna Koolitervishoid SA juhtivõde Külli Reinsalu sõnul on kavandatav muudatus kooliõdede jaoks väga oodatud. Tema hinnangul loob süsteem, mis põhineb selgel keeldumisel, mitte vaikimisi nõusoleku ootamisel, parema raamistiku lapse huvide kaitseks. Reinsalu rõhutas, et praegune kord jätab lapse tervise sageli tahaplaanile ning ei arvesta piisavalt noore enda soovi.
Tema sõnul lihtsustaks uus kord ka lapsevanemate elu, sest valdav osa neist on vaktsineerimisega nõus, kuid ei pruugi alati jõuda vajalikku dokumenti õigel ajal edastada. Samuti võimaldaks see kooliõdedel keskenduda sisulisele tervisetööle laste ja peredega, mitte halduslikule järelejooksmisele.
Eelnõu reguleerib ka erandolukordi, kus alaealine soovib end vaktsineerida, kuid lapsevanem on selle keelanud. Sellisel juhul hindab tervishoiutöötaja noore kaalutlusvõimet ning veendub, et otsus on teadlik ja läbimõeldud. Sama põhimõte kehtib ka vastupidises olukorras: kui lapsevanem ei ole vaktsineerimise vastu, kuid kaalutlusvõimeline noor ise ei soovi vaktsineerida, austatakse tema otsust.
Ministeeriumi hinnangul on oluline, et tervishoiutöötaja toetaks sellistes olukordades noore ja lapsevanema vahelist suhet ning välistatud oleks igasugune surve ühe või teise otsuse suunas. Sarnast praktikat rakendatakse tervishoius juba praegu, näiteks perearstide ja günekoloogide juures, kuid koolid on seni olnud erand, kus vanema kirjalik nõusolek on olnud vältimatu.
Õpilaste suuremat otsustusõigust toetab ka Eesti Õpilasesinduste Liit, kelle hinnangul peab kaalutlusvõimelisel alaealisel olema õigus otsustada oma tervishoiuteenuste üle. Liit rõhutab, et see toetab noore enesemääramist ja inimväärikust ning on kooskõlas lapse õigusega olla ära kuulatud.
Samas juhib õpilasesinduste liit tähelepanu ka riskidele, mis vajavad maandamist. Nende hulka kuuluvad kaalutlusvõime hindamise ebaühtlus, võimalik surve perekonna, eakaaslaste või sotsiaalmeedia poolt ning koolikeskkonnas tekkiv autoriteedisurve. Samuti peetakse oluliseks, et noortel oleks vanematega eriarvamuste korral piisav praktiline ja emotsionaalne tugi ning usaldusväärne teave.
Eestis kehtiva riikliku immuniseerimiskava järgi vaktsineerib kooliõde 12–18-aastaseid tüdrukuid ja poisse HPV vastu, 13-aastaseid noori leetrite-mumpsi-punetiste vaktsiini teise doosiga ning 15–17-aastaseid difteeria-teetanuse-läkaköha kordusdoosiga. Kavandatavad seadusemuudatused muudaksid nende vaktsiinide manustamise koolikeskkonnas edaspidi oluliselt lihtsamaks.
Loe teisi tervise teemasi SIIT
