Kõikide ülemiste hingamisteede viirusnakkuste (COVID-19, gripp, RSV) haigestumus on kasvutrendis ning gripiviiruse ja COVID-19 levik näitab selget aktiivsuse kasvu. Lähinädalad toovad tõenäoliselt kaasa grippi haigestumise järsu tõusu ja hospitaliseerimiste arvu suurenemise, eriti riskirühmades.
50. nädalal registreeriti kokku 76 gripijuhtu. Laboratoorselt kinnitati 41 gripiviirust, millest 33 olid A-gripiviirused ja 8 B-gripiviirused. Gripiviiruse aktiivsus on viimase nelja nädala jooksul järjepidevalt kasvanud ning grippi haigestunute arv on võrreldes eelmise nädalaga kahekordistunud. Gripiviiruse levik on muutunud püsivaks. Ringluses on, sarnaselt muu Euroopa riikidega, samaaegselt nii A- kui ka B-gripiviiruse alatüübid.
TEHIKu andmetel hospitaliseeriti 50. nädalal gripi tõttu neli patsienti, ühel juhul esines gripp kaasuva haigusena. Arvestades gripiviiruse omadust ägestada kroonilisi haigusi, ei saa välistada, et põhihaiguse ägenemise põhjus oli seotud gripiviirusega.
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel on ägedate hingamisteede nakkuste tõttu esmatasandi tervishoiutöötajate ja haiglatesse pöördumiste arv hetkel hooajaliste ootuste piires, kuid gripiviiruse aktiivsus on kasvutrendis. Euroopa Liidu ning Euroopa majanduspiirkonna riikides on positiivsete testide osakaal 10%, mis viitab talvise gripiepideemia algusele.
COVID-19 haigusjuhtude arv on pärast seitsmenädalast langustrendi taas tõusuteel, kasvades 50. nädalal 12,5% võrreldes eelneva nädalaga.
Kooliealiste laste haigestumuse tõusule järgnes haigestumuse kasv tööealiste ja eakate seas. Märkimisväärset kasvu täheldati vanuserühmades 20–24-a (+40,5%), 65–69-a (+57,1%) ja 80–84-a (+62,1%). Muudes vanuserühmades kasvas haigestumus keskmiselt 30%.
Haiglate edastatud andmetel hospitaliseeriti 50. nädalal kokku 111 patsienti, kellel diagnoositi COVID-19 kas põhi- või kaasuva haigusena, neist 27 patsienti ehk 24,3% hospitaliseeriti raske kuluga COVID-19 haiguse tõttu. 24 patsienti ehk 92,6% olid üle 60-aastased. Raske COVID-19 tõttu hospitaliseeritute arv püsib stabiilsena, kuid kaasuva COVID-19 diagnoosiga hospitaliseerimised on kasvutrendis, peegeldades haiguse üldist levikut.
Raske COVID-19 tõttu vajas intensiivravi kuus inimest, surmajuhte ei esinenud. Haiglaravi vajavate patsientide arv püsib stabiilsena, kuid kaasuva COVID-19 diagnoosiga hospitaliseerimiste arv kasvab. Intensiivravi vajadus on minimaalne ja surmajuhte ei registreeritud.
RS-viiruse levik püsib Eestis madalal tasemel. 50. nädalal registreeriti vaid üks haigusjuht. Hooaja jooksul on kogunenud 26 juhtumit, sealhulgas üks hospitaliseerimist vajanud patsient. Euroopa andmetel on RS-viiruse levik hetkel madalam kui eelmistel hooaegadel.
Riskirühmade vaktsineerimine ning hügieeni- ja tõrjemeetmete järgimine on jätkuvalt parim viis hingamisteede nakkuste ennetamiseks.
