Eesti vajab tervishoiusüsteemi toetamiseks järgnevatel aastatel olulist lisafinantseeringut – umbes 150 miljonit eurot aastas, kasvades 2027. aastaks peaaegu 250 miljoni euroni. Terviseminister Riina Sikkut on välja pakkunud, et tervisekassa defitsiiti saaks leevendada, näiteks viies laste ravikulud riigi kohustuste hulka.
Elanikkonna vananemise tõttu seisab Eesti tervisekassa silmitsi üha suureneva eelarvepuudujäägiga. Riigi eesmärk on säilitada teenuste kättesaadavus, mis nõuab 2027. aastaks täiendavat 250 miljoni euro suurust rahastamist.
Tervisekassa juhatuse liige Pille Banhard selgitab, et suurimad haiglad, nagu Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli kliinikum, vajavad mõlemad eelarves umbes 200 miljonit eurot, mis on praegu puudu. Lahendused ei ole lihtsad, kuna ei saa lihtsalt kulutusi kärpida.
Sikkut on välja pakkunud võimalused tervisekassa puudujäägi katmiseks, eelistades, et riik võtaks enda kanda laste ravikulud.
Sikkuti sõnul võiks laste ravikulude üleviimine riigieelarvesse toimuda järk-järgult, sarnaselt mittetöötavate pensionäridega, jõudes 2035. aastaks punkti, kus tervisekassa rahastamine ei oleks enam mure.
Samas peab riik leidma lisaraha, arvestades, et 2025. aastaks prognoositakse riigieelarves 400 miljoni euro suurust puudujääki. Rahandusminister Mart Võrklaev tõdeb, et püsikulude katmine nõuab laenu võtmist või maksumuudatusi, samas peab olema selge, kust lisaraha tuleb.
Sikkuti sõnul peab valitsus kõigepealt otsustama, kui palju lisaraha on vaja ja kuidas tervisekassat rahastada, alles seejärel saab otsida vajalikku rahastust. Ta rõhutab vajadust leida maksusüsteemis mõistlik lahendus, kaaludes näiteks varamaksude või kapitalimaksude suurendamist, kuid peamine eesmärk on tagada tervishoiu rahastamise stabiilsus ja prognoositavus.