Alates 1. juulist hakkas Tervisekassa rahastama perearstikeskustes registraatori või kliinilise assistendi tööd, et vabastada pereõdede ja -arstide aega tervishoiutöö jaoks.
„Pereõed on pädevad tervishoiutöötajad, kes teevad iseseisvaid vastuvõtte. Nad hindavad patsiendi seisundit ja annavad tervisenõu ning tegelevad paljude tervisemurede lahendamisega. Paraku kulub tervishoiutöö asemel suur osa pereõe tööajast administratiivsete ülesannete peale, mis ei ole mõistlik ressursikasutus,“ nentis Tervisekassa perearstiabi teenuse juht Laura Johanna Tuisk.
Tänu kliinilisele assistendile jääb pereõdedele rohkem aega, et tegeleda patsientide nõustamisega, juhendada neid haiguste ennetamisel, teha vajalikke vaktsiine, analüüse ja muid protseduure.
Kliinilise assistendi tööülesanded on tervisekeskuses näiteks töö registratuuris ja patsientide pöördumistele vastamine oma pädevuse piires. Assistent saab arsti antud info edastada patsientidele ja neid korduvuuringutele kutsuda. Ühtlasi saab assistent enda peale võtta suhtluse teiste raviasutustega ja hooldekodudega ning tellida mittemeditsiinilisi tarvikuid.
Assistent on asendamatu abiline
Rapla perearstikeskuses on kliinilised assistendid töötanud juba paar aastat. „Assistent saab arstile edastada retseptide pikendamise soove, leida sobivaid aegu pereõe vastuvõtule või kutsuda inimesi tervisekontrolli. Samuti saab ta anda helistajale infot perearstikeskuse töökorralduse kohta ning suunata tervishoiuprobleemid edasi pereõele või arstile,“ tõi näiteid Rapla perearstikeskuse juhataja Kadri Luga.
Lisaks registraatori tööle kontrollivad Rapla perearstikeskuse assistendid raviarveid, lisavad arvetele ravikoode ja edastavad valesti vormistatud töövõimetuslehtede paranduse teatisi Tervisekassale. Veel tegelevad nad paberimajandusega, teevad muudatusi kodulehel või kõnekeskuses ja vahendavad infot perearstide ja teiste tervishoiutöötajate vahel.
„Assistentide töökohustuste loetelu ei ole lõplik ning tõenäoliselt lisandub neile veelgi ülesandeid selleks, et meditsiiniharidusega perearstikeskuse töötajad saaksid oma aega paremini kasutada õpitud töö tegemisele ja inimeste aitamisele. Saan öelda, et meie keskuses on kliinilised assistendid muutunud perearsti meeskonna asendamatuteks liikmeteks,“ kinnitas Kadri Luga.
Hea praktika õendustudengile
Järveotsa perearstikeskuses alustas hiljuti tööd kliiniline assistent, kes õpib õeks. Keskuse arstidel ja õdedel jagub tema tööle ainult kiitust. Nende sõnul hoitakse tänu assistendile kokku palju tööaega, kuna tema suhtleb patsientidega ja kogub vajalikku infot.
„Meie perearstikeskuses on praegu kliinilise assistendi ülesandeks helistada patsientidele ja vahendada neile arsti antud infot, näiteks e-konsultatsiooni, analüüside või uuringute vastuseid ning suuniseid edasise ravitegevuse kohta. Samuti kutsub assistent sihtrühma inimesi jämesoolevähi sõeluuringule ning tegeleb info otsimisega, mis võtaks perearstil või pereõel omajagu tööaega patsientide arvelt,“ rääkis Järveotsa perearstikeskuse õendusjuht Natalja Ivanova.
Järveotsa perearstikeskuse assistent ise kommenteerib oma tööd optimistlikult: „Saan suhelda patsientidega ja tutvuda süsteemi ja kliinilise tööga, võtan seda kui head praktikat enne õena tööle asumist. Lisaks saan lihvida oma vene keele oskust.“
Ka Järveotsa perearstikeskuse õendusjuhi sõnul on kliinilise assisendi ametikoht suurepärane võimalus tulevasele õele, kes plaanib oma tegevust esmatasandi arstiabis jätkata. „Selles ametis saab tutvuda perearstikeskuse tööga, süsteemide ja programmiga, mille abil me kogume infot ja suhtleme patsientidega. Lisaks on assisent vajaduse korral abiks pereõdedele, mis annab just õeks õppijatele suure eelise ja vajaliku kogemuse,“ tõdes pereõde Ivanova.
