Soome president Sauli Niinistö ütles väljaandele Helsingin Sanomat, et pärast Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani pühapäevaõhtust kommentaari NATO kohta on Soome olnud Türgiga „vahetult” kontaktis.
Erdoğan vihjas võimalusele, et Türgi võib ratifitseerida Soome, aga mitte Rootsi liikmelisuse.
„Soome kohta saame vajadusel anda teistsuguse sõnumi. Rootsi on šokeeritud, kui me suhtleme Soomega erinevalt,” ütles Erdoğan Türgi noortele peetud kõnes.
President Niinistö sõnul võttis Soome Türgiga ühendust nii presidendi kantselei kui ka välisminister Pekka Haavisto kaudu.
„Leppisime selles välisminister Haavistoga kokku. Eelkõnelused on juba toimunud, minu kabinet Erdoğani nõunikuga ja Haavisto Türgi välisministriga,” ütles Niinistö.
Küsimusele, kas need arutelud toimusid kohe pärast Erdoğani kommentaari, vastas Niinistö: „Jah, kohe. Tegelikult pole praegu midagi muud öelda, aga ma arvan, et avaldused tulevad edaspidi.”
Niinistö rõhutab, et Erdoğani kommentaarides oli palju ebamäärasust ja tinglikkust. Samuti tuletas ta meelde, et Türgi seisukoht selles küsimuses on pidevalt „muutunud ja arenenud”.
Küsimusele, kas koos Rootsiga liitumine on Soome jaoks ikka nii oluline, vastas Niinistö: „Nüüd pole hea mõte alustada nendest kommentaaridest selgete „võimalik” sõnade ja tingimustega. Türgi ei ole selle kommentaariga tervikuna muutunud ja me jääme endiselt oma joone juurde.”
Küsimusele, kas see tähendab, et Soome on jätkuvalt liitumas koos Rootsiga, vastas Niinistö: „Need kommentaarid esindavad Türgi muutuva retoorika arengut ja see on nende väärtus praegu. Nii et jääme ootele.”
Avalikus arutelus on küsitud, mis oli põhjus, miks Soome läks Rootsiga sama teed. Küsimusele, kas poleks ka Rootsi jaoks parem, kui Soome saaks eraldi liituda, vastas Niinistö: „Olen mitmel korral väitnud, et Rootsiga koos minek ei seisne ainult selles, et meil on seal tore sõber. Aga minu arvates tuleb osa kasust, mida Soome NATO liikmena saab sellest, et Rootsi ka on NATO liige. Osa, mitte otsustav osa, kuid siiski osa, millega tuleb arvestada.”
Niinistö sõnul tähendab see kasu muuhulgas „kaitse sügavust” ning seda, et NATO liikmetena saavad Soome ja Rootsi ühises kaitseplaneerimises ja ühiste kaitsestruktuuride arendamisel minna praegusest oluliselt kaugemale.
„Vähem tähtis pole ka see, et kriisiolukorras on Taani väinad ja Läänemeri varustuskanalina üsna haavatavad, kuid NATO marsruut läbi Norra ja Rootsi oleks palju selgem,” ütles Niinistö.
Niinistö andis täna esmaspäeval, 30. jaanuaril teada, et rääkis telefonis NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga olukorrast NATO-ga.
„Tihe kontakt jätkub,” kirjutas Niinistö sotsiaalmeedias.
