Valitsus on algatanud eelnõu, millega tahab muuta kaitseväkke kutsutute tervise hindamist lihtsamaks. Muudatus puudutab nii digiloos andmete avaldamist kui ka arstlikke komisjonide koosseisu.
Eelnõu lõpetataks arstlike komisjonide tegevuse eraldi haldusorganitena ning seniste kolmeliikmeliste komisjonide asemel saaksid terviseseisundi hindamise õiguse kaitseressursside ameti (KRA) ja kaitseväe määratud arstid.
Olulise muudatusena saavad arstid eelnõuga vaikimisi juurdepääsu tervise infosüsteemi andmetele, kuid inimesele jääb võimalus soovi korral juurdepääs keelata. Praegu on kaitseministeeriumi arstlike komisjonide ligipääs terviseandmetele digiloos vaikimisi suletud.
KRA kaitseväekohustuslaste osakonna juhataja Merle Ulst rääkis ERR-ile, et kui kehtiva seaduse järgi nimetab arstliku komisjoni liikmed kaitseminister, siis seaduse muudatuste jõustumisel määrab need arstid KRA peadirektor ja sõlmib nendega lepingud.
Ulsti sõnul tekiks muudatusega efektiivsus seeläbi, et enam ei pea noore terviseseisundi hindamisse alati kaasama mitut eriarsti. “Kui kaitseväkke kutsutul on tervisehäire, mille tõttu ta tervisenõuetele ei vasta, siis piisab selleks konkreetse eriala arsti hinnangust. Näiteks kui tal on tuvastatud sisehaiguste arsti valdkonda kuuluv tervisehäire, siis edaspidi ei pea tema terviseseisundit hindama ka psühhiaater,” sõnas Ulst.
Kava kohaselt jääb kaitseväkke kutsututele kohustuslikuks läbivaatus vähemalt kahelt eriarstilt – perearst/sisehaiguste arst ja psühhiaater – , teisi erialaspetsialiste kaasatakse vastavalt vajadusele.
“Arstliku läbivaatuse eesmärk on tagada, et inimese terviseseisund saaks objektiivselt üle kontrollitud sõltumata sellest, kas inimesel on kaebusi. Enne ajateenistusse asumist tehakse jätkuvalt ka mitmed kohustuslikud terviseuuringud, nagu vereanalüüs ja EKG,” selgitas Ulst. Kui vaja, tehakse veel täiendavaid uuringuid.
Kutsealused hindavad end tegelikust kehvemaks
Üle 20 aasta arstlikes komisjonides osalenud Laagri perearstikeskuse juhataja, perearst Triinu-Mari Ots ütles, et seadusemuudatus teeb kutsealuste hindamise ratsionaalsemaks, sest praegu on arstlikud komisjonid väga ressursimahukad, seda eelkõige tervishoiutöötajate vähesust arvestades.
Otsa sõnul on uue korralduse puhul võimalus, et mõni oluline terviserike jääks tuvastamata, endiselt väga väike.
“See risk ei tõuse, kui on kasvõi üks arst, kes jääb kutsealusele pikemalt otsa vaatama. Me tunneme ära juhud, kus inimesel on raske tervisehäire, kuid alati – nagu igal pool – jääb võimalus eksimiseks. See pole aga komisjoni viga, vaid ühiskonna tegemata töö, sest inimeste, sealhulgas kutsealuste, terviseteadlikkus võiks olla parem ja kuni 18 eluaastani peaks noore tervist jälgima tema perekond, kooliõde ja perearst. 18-aastane võiks aga olla juba arukas täiskasvanu, kes saab aru oma tervise eest vastutamise olulisusest,” ütles Ots.
Ega praegugi pole nii, et skriiniksime arstlikuks komisjonis kutsealuseid kõigi võimalike tervisehädade osas, märkis Ots.
KRA arstliku komisjoni esimehe pilgu läbi näeb Ots, et kutsealused hindavad oma terviseseisundit pigem halvemaks, kui on see tegelikult.
“Valitseb eelarvamus, et kaitsevägi on midagi sellist, mis tavalisele inimesele pakub üleinimlikku koormust ja suuri nõudeid terviseseisundile. Kui noormees väidab komisjonis, et tal valutab selg nii, et ta ei saa liikuda isegi 100 meetrit, aga ta pole viimase viie aasta jooksul ühelegi arstile oma seljavalu maininud – ei töötervishoiu läbivaatusel ega ka profülaktilisel läbivaatusel juhiloa tervisetõendi saamiseks -, siis on selge, et see seljavalu teda igapäevaselt nii palju ei sega,” rääkis Ots.
Vaimse tervise probleemid sagedased
Eelmisel ja ka üle-eelmisel aastal oli kutsealuste tervisenõuetele mittevastavusel või ajutiselt mittevastavusel enam levinud diagnoosideks psüühika- ja käitumishäired ning lihasluukonna ja sidekoehaigused, selgus KRA statistikast.
“Tõesti, viimastel aastatel on oluliselt suurenenud vaimse tervise probleemidega kutsealuste ajateenimisest kõrvalejäämine. Üks põhjus on see, et ühiskonnas üldse esineb neid haigusi rohkem. Kutsealused on läbilõige ühiskonnast – sagedamini esinevad haigused esinevadki sagedamini,” sõnas Ots.
“Teine põhjus on kindlasti teadlikkus vaimse tervisega tegelemisel – kui varem ei osatud, ei juletud või ei tahetud nende teemadega abi otsida, siis nüüd on inimesed teadlikumad, et ka vaimse tervise haigus on haigus, mitte mingi nõrkus ega iseloomujoon, mille inimene endale ise valinud. Seetõttu ka räägivad noored sellest avatumalt nii oma arstile kui ka komisjonis,” selgitas Ots.
2021. aastal tehti arstlikes komisjonides 9548 otsust: 3815 tervisenõuetele vastavuse otsust (40 protsenti otsuste arvust), 3209 ajutiselt mittevastavuse otsust (34 protsenti otsuste arvust) ja 2524 tervisenõuetele mittevastavuse otsust (26 protsenti otsuste arvust). Täiendavatele uuringutele suunati 714 kutsealust
Err.ee
