Kui näljane inimene toitu näeb, lähevad tal silmad särama. Teadusuuringus on aga tuvastatud ajupiirkonnad, mis toitu nähes samuti piltlikult väljendudes särama löövad.
Leila Wehbe Ameerika Ühendriikidest Pittsburghist Carnegie Melloni Ülikoolist analüüsis koos kolleegidega funktsionaalse magnetresonantsi meetodil kogutud andmeid kaheksa inimese ajust.
Katseisikutele oli näidatud mitmesuguseid pilte, aasta jooksul mitmel sessioonil, kokku kümme tuhat pilti, mõnda pilti ka mitu korda. Pildid sarnanesid täiesti tavaliste fotodega, mida inimesed argielus ikka üles klõpsutavad; enamasti oli pildil ka mitu selgesti ära tuntavat asja, mitte vaid üksainus fookusese.
Teadlased valisid analüüsi aluseks välja tuhat niisugust pilti, mida iga katseisik oli näinud vähemalt ühe korra, enamikku sest valikust isegi kolm korda. Korduvus tuli analüüsil kasuks, sest funktsionaalse magnetresonantsi meetodil kogutud ajuandmed on mürarikkad. Sama pildi puhul mitmel korral saadud andmed võimaldavad keskmisi võttes müra vähendada ja suuremat selgust saada.
Analüüsi tulemusel ilmnes, et kui katseisikule näidatud pildil leidus mõni toidupala, aktiveerus tema aju kuklasagaras kaks nägemiskoore piirkonda. On arvata, et need piirkonnad ongi pühendunud just toidupoolise nägemisel saadava info töötlemisele.
Selles, et ajus on just toidu nägemisele reageerimiseks omaette piirkonnad sisse seatud, ei tohiks iseenesest olla midagi väga üllatavat, vähemalt tagantjäreletarkuses. Toit on kõigile olendeile eluliselt tähtis ja järelikult on olendile toidu hankimisel edu tagamine ka aju üks põhilisemaid funktsioone.
Huvitav on see, et nüüd avastatud toiduvaatluspiirkonnad asetsevad kahel pool nägude tuvastamisega ametis olevat piirkonda. Sõprade ja vaenlaste nägupidi tundmine on ju samuti eluliselt tähtis võime, kui järele mõelda.
Oma uuringutulemused on Wehbe ja kaasautorid üles riputanud võrguvaramusse bioRxiv.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Err.ee
