9 eksiarvamust stressist

Kolm Soome eksperti kommenteerivad kõige enam levinud arvamusi stressist.

Stressiga on seotud mitmeid eksiarvamusi, kirjutab Tööheaolu. Nende ümberlükkamiseks paluti appi Soome neuroteadlane Minna Huotilainen Helsinki ülikoolist, vanemteadur Sampsa Puttonen Työterveyslaitos’est ja teadusuuringute juht Mika Pantzar Helsinki ülikoolist.

1. Stress on alati halb

S. Puttonen: Stress ei ole hea, aga see kuulub elu juurde ja stressireaktsioonid aitavad meil hakkama saada ohu ja väljakutsetega. Pikaajaline stress, isegi kui see on madala tasemega, kulutab siiski energiat ja nõrgendab aja jooksul tervist, eriti kui taastumine päevaste pauside ja une ajal jääb väheseks.

2. Stressi allikad on kõigi jaoks ühesugused

S. Puttonen: Pole tõsi. See, mis ühele on pingeline stressitekitav olukord, ei ärata teises tundeid. Erinevused on tingitud isiksusetüübist, stressiga seotud bioloogiast ning sellest, kui tuttav on olukord inimesele.

3. Kokkupuude tehnikaga tekitab stressi

M. Pantzar: Nii ei ole võimalik öelda, see sõltub olukorrast. Töö e-postiga tegelemine tekitas meie uuringus osalejates stressi, aga sõpradega suhtlemine Facebook’is sama tehnikaga oli lõõgastav. Ka mitmetel kodutöödel on sageli taastav, mitte stressitekitav mõju.

4. Töö tekitab stressi ja seda võib vähendada tööle piiride seadmisega

M. Huotilainen: See on eksiarvamus. Negatiivseid stressi mõjusid on näha siis, kui koormus ja taastumine ei ole tasakaalus. Koormust võib olla mitmesugust – töö võib olla innustav ja meeldiv, aga sellegipoolest koormav. Pingeline püüd piirata töömõtteid näiteks koeraga jalutades või nädalavahetust veetes ei ole osutunud toimivaks viisiks, vaid hoopis kasvatab stressi. Paremini toimib keskendumine taastumisele – see tähendab veeta aktiivselt vaba aega meeldivate tegevustega.

5. Tülid tekitavad alati stressi

M. Pantzar: See ei ole alati nii. Leidsime, et tüli ülemusega tekitab stressi, aga tüli naisega mitte. On väga individuaalne, mis stressi tekitab.

6. Raskele tööle peab järgnema kõva pidu

M. Huotilainen: Ka see on eksiarvamus. Füüsiliselt raske töö vajab lisaks puhkusele ka vabal ajal füüsilist aktiivsust. Sama kehtib ka emotsionaalselt raske töö kohta: taastumiseks on vaja lisaks unele ja aju puhkusele ka aktiivset, hingele midagi pakkuvat tegevust vabal ajal. Selleks võib olla näiteks huvi uue harrastuse vastu. Kõva pidu ehk alkoholitarbimine häirib taastumist mitmel moel.

7. Kui on palju tööd ja stressi, tuleb sportida

M. Pantzar: Sport koormab südant nagu emotsionaalne stress. Sport sellisel juhul ei ole taastava mõjuga. Küll aga on oluline, et heas vormis inimene talub stressi palju paremini kui halvas vormis inimene. Sport ja liikumine on seega hea pikaajalise mõjuga stressi ennetamiseks, aga mitte lühiajaline abi.

8. Puhkus aitab stressiga toime tulla

S. Puttonen: Lõõgastumine ja psüühiline eemaldumine olukorrast on olulised stressijuhtimise võtted, aga sageli on veelgi olulisem see, kui püüda midagi ette võtta stressi allikaga oma töös või muudes eluvaldkondades.

9. Lõõgastumine on keeruline

S. Puttonen: Pole tõsi. Kuigi lõõgastustehnikate teadlik harjutamine tuleb kasuks, siis heaks lõõgastuseks pole vaja erilisi vahendeid või oskusi. Me ei mõtle näiteks saunas, head raamatut lugedes või uinakut tehes, et praktiseerime lõõgastumist.