Mõni inimene on 50-aastane, kuid teda peetakse sageli kümme aastat nooremaks. Teine võib olla sama vana, kuid tema välimus jätab hoopis teistsuguse mulje. Kuigi geenidel on inimese vananemises oluline roll, mõjutavad välimust ka igapäevased harjumused, uni, stress, liikumine, toitumine ja päikesekahjustused.
Kõige huvitavam on see, et inimesed, kes näevad oma vanusest nooremad välja, ei pruugi teha midagi erakordset. Sageli on nende harjumused muutunud nii loomulikuks, et nad ei mõtle nende peale enam üldse.
1. Nad kaitsevad oma nahka päikese eest
Üks kõige olulisemaid harjumusi on päikesekaitse kasutamine ja liigse päikese vältimine.
Päike võib olla mõnus, kuid ultraviolettkiirgus kahjustab nahka ning pikaajaline kokkupuude võib kiirendada naha vananemist. Päikesest põhjustatud nahamuutused võivad aja jooksul väljenduda kortsude, pigmendilaikude ja naha elastsuse vähenemisena.
Inimesed, kes näevad nooremad välja, ei pruugi tingimata päikest täielikult vältida. Pigem oskavad nad ennast kaitsta – kasutavad päikesekaitset, kannavad vajadusel peakatet ning väldivad liigset päevitamist.
Kõige olulisem on järjepidevus. Üks kord päikesekaitsekreemi kasutamist ei muuda midagi, kuid aastatepikkune harjumus võib naha seisukohalt palju tähendada.
2. Nad liiguvad regulaarselt
Nooruslik välimus ei ole ainult naha küsimus.
Regulaarne liikumine mõjutab kogu keha. Füüsiline aktiivsus aitab säilitada lihasmassi, liikuvust ja head rühti ning toetab südame-veresoonkonna tervist.
Inimene, kes liigub regulaarselt, võib ka lihtsalt „noorem välja näha“, sest tema keha liigub vabamalt ja kehahoiak on parem.
See ei tähenda, et noorusliku välimuse saavutamiseks peaks iga päev jõusaalis treenima. Jalutamine, ujumine, rattasõit, tantsimine või mõni muu meeldiv tegevus võib olla täiesti piisav, kui seda teha järjepidevalt.
Kõige parem liikumisharjumus on sageli see, mida inimene suudab aastaid jätkata.
3. Nad magavad piisavalt
Uni on üks neist asjadest, mida inimesed kipuvad nooremana väga kergesti ohverdama.
Töö, kohustused, telefon, televiisor ja hilised õhtud võivad uneaega järjest väiksemaks muuta. Pikemas perspektiivis võib pidev vähene uni aga mõjutada nii enesetunnet kui ka välimust.
Hästi puhanud inimene näeb sageli lihtsalt värskem välja. Silmade ümbrus võib olla vähem väsinud, näoilme on puhanum ning inimesel endal on rohkem energiat.
Uni ei ole seega luksus, mida võib alati vajadusel vähendada. See on üks keha kõige olulisemaid taastumisvõimalusi.
4. Nad ei ela pidevalt stressis
Stress on elu loomulik osa, kuid pidev ja pikaajaline stress võib mõjutada inimese keha väga mitmel viisil.
Mõned inimesed, kes näevad oma vanusest nooremad välja, oskavad teadlikult võtta aega puhkamiseks ja taastumiseks. Nad ei lase igal probleemil kogu oma päeva üle võtta ning oskavad mõnikord öelda „ei“.
See ei tähenda, et nende elus poleks probleeme.
Erinevus võib olla hoopis selles, kuidas nad probleemidele reageerivad.
Kui iga väikese asja pärast muretsetakse, võib keha olla pidevalt pingeseisundis. Kui inimene suudab aga pärast keerulist olukorda end uuesti rahustada ja taastuda, võib see toetada ka tema üldist heaolu.
Seetõttu võib nooruslikkus mõnikord olla nähtav mitte ainult näos, vaid ka inimese käitumises.
5. Nad söövad viisil, mis toetab nende keha
Noorusliku välimuse taga ei ole tavaliselt üks maagiline toit.
Palju olulisem on üldine toitumismuster. Tasakaalustatud toit, piisav valk, köögiviljad, puuviljad, täisteratooted ja tervislikud rasvad aitavad organismil saada vajalikke toitaineid.
Samuti on oluline piisav vedeliku tarbimine.
Inimene ei pea loobuma kõigist maiustustest või sööma kogu aeg „täiuslikult“. Palju olulisem on see, mida tehakse enamiku ajast.
Kui tervislikud valikud muutuvad tavaliseks ja automaatseks, ei pea inimene enam iga toidukorra üle pikalt mõtlema.
6. Nad hoiavad oma elu ja meele uudishimulikuna
See võib olla nimekirja kõige üllatavam punkt.
Nooruslik välimus ei sõltu ainult nahast või kehast. Inimese olek võib mõjutada väga tugevalt seda, millisena teda tajutakse.
Uudishimulik inimene tahab õppida, proovida, avastada ja suhelda. Ta ei tunne, et teatud vanuses peaks elu muutuma ainult rutiiniks.
Uue asja õppimine, reisimine, lugemine, looming, uute inimestega kohtumine või lihtsalt millegi täiesti teistsuguse proovimine võib hoida inimese vaimu aktiivsena.
Sageli ütlevad inimesed noorusliku välimusega inimese kohta mitte ainult „ta näeb noor välja“, vaid ka „ta on kuidagi noorusliku energiaga“.
Just see energia võib olla sama oluline kui kortsude arv näol.
Noorem väljanägemine ei tähenda nooruse tagaajamist
Kõige olulisem mõte ei ole see, et inimene peaks iga hinna eest oma vanust varjama.
Vanemaks saamine on loomulik protsess ning kortsud, hallid juuksed ja muud muutused kuuluvad elu juurde.
Eesmärk ei peaks olema näha välja 20 aastat noorem, vaid tunda ennast oma kehas hästi ja hoida seda võimalikult kaua heas vormis.
Paljud harjumused, mida seostatakse nooruslikuma välimusega, on tegelikult samad harjumused, mis toetavad üldist tervist: piisav uni, liikumine, päikesekaitse, tasakaalustatud toitumine ja stressiga toimetulek.
Kõige huvitavam on aga see, et neid asju ei pea tegema täiuslikult.
Kui need muutuvad igapäevaelu loomulikuks osaks, ei tundu need enam kohustusena. Inimene ei mõtle hommikul: „Täna pean oma nooruslikkuse säilitamiseks midagi tegema.“
Ta lihtsalt elab viisil, mis toetab tema keha.
Ja võib-olla ongi see üks suurimaid saladusi: nooruslikkus ei pruugi tulla ühest imetootest või kallist protseduurist, vaid kümnetest väikestest valikutest, mida inimene teeb aasta-aastalt.
