Eesti ja Venemaa ametnikud leppisid kokku uued kalapüügikvoodid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. Kui koha ja haugi püügivõimalus järgmisel aastal väheneb, siis ahvenat ja rääbist võivad Eesti kalurid rohkem püüda.
Läbirääkimiste peamine fookus Eesti poolt seisnes selles, et kokku lepitavad kalapüügikvoodid jääksid teadussoovituse raamidesse. See tagab pikaajaliselt kalavaru hea seisundi ning maksimaalse majandusliku kasu. Eesti kalurid saavad järgmisel aastal piirijärvedes püüda 490 (-20t) tonni koha, 15 (+5t) tonni rääbist, 935 (+40t) tonni ahvenat, 735 (+-0t) tonni latikat ning 100 (-25) tonni haugi. Tindi ja siiapüük on varu kehva seisundi tõttu endiselt töönduspüügiks suletud. Lisaks säilis võimalus püüdmata jäänud kalakvootide üle kandmiseks järgmisesse aastase 5% ulatuses. Koos 2023. aastast üle kantavate kogustega ulatub ahvena kvoot uuel aastal ligi 1000 tonnini.
Eesti ametnike delegatsiooni juhtinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus ütles, et Venemaa poolega läbirääkimistele minnes oli Eesti ametnikel kolm eesmärki. „Esiteks, rääbisepüügi algusaja toomine jaanipäeva eelsele ajale. Teiseks, senisest veidi suurem ahvena kvoot. Ja kolmandaks põhjanooda püügiaja mõningane pikendamine. Kõik need kolm eesmärki said täidetud,“ ütles ta.
