Oma koduses apteegis tasub teha kindla regulaarsusega ülevaatust ning kontrollida üle ravimite kasutamise aeg ja varustada end toodetega, mis peaksid olema käepärast igas majapidamises erinevateks ootamatusteks.
Benu Apteegi proviisor Liia Saava sõnul on kevad hea aeg, millal teha oma koduapteegis või ravimikapis inventuuri ja vaadata, kas sinna on jäänud mõned ravimid seisma või on ehk midagi aegunud. “Kui leiate, et teie ravimite aegumistähtajad on juba kuu või rohkem tagasi möödas, siis tuleks need kasutusest kõrvaldada. Samuti võiks kodust ära viia need ravimid, mida enam ei kasutata,” räägib Saava. Kehtivusaja ületanud ravimite kasutamine on ohtlik, sest ravimis võivad tekkida muutused, lagunevad toimeained, abiained, ja keegi ei tea, mis ravimis pärast kõlblikkusaja lõppu võib toimunud olla.
Aegunud ja kõlbmatuks muutunud ravimid saab viia kas apteeki või kohalikku ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti. Mõlemal juhul saab ravimeid ära anda tasuta. Ka apteeki viidud kõlbmatud ravimid jõuavad jäätmejaama, kus jäätmekäitlejad korraldavad ravimijääkide ohutu hävitamise.
Kui inventuur on tehtud ja vanad ravimid ära viidud, siis on soovitav varuda koduapteeki tooted, mis on kiireks abiks erinevates hädaolukordadeks, olgu selleks ootamatu haigestumine, kergemad traumad või põletus. “Apteekrid on meeleldi oma nõuga abiks koduapteegi koostamisel ja aitavad apteegis leida ülesse kõik vajaliku. Alljärgnevalt on ära toodud tooted, mis tõesti võiksid kuuluda igasse koduapteeki. Kindlasti võib vastavalt vajadusele ja võimalustele midagi juurde lisada, kuid see on esmane soovituslik nimekiri,” täiendas Saava.
Aegunud ja kõlbmatuks muutunud ravimid saab viia kas apteeki või kohalikku ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti. Mõlemal juhul saab ravimeid ära anda tasuta. Ka apteeki viidud kõlbmatud ravimid jõuavad jäätmejaama, kus jäätmekäitlejad korraldavad ravimijääkide ohutu hävitamise.
Kui inventuur on tehtud ja vanad ravimid ära viidud, siis on soovitav varuda koduapteeki tooted, mis on kiireks abiks erinevates hädaolukordadeks, olgu selleks ootamatu haigestumine, kergemad traumad või põletus. “Apteekrid on meeleldi oma nõuga abiks koduapteegi koostamisel ja aitavad apteegis leida ülesse kõik vajaliku. Alljärgnevalt on ära toodud tooted, mis tõesti võiksid kuuluda igasse koduapteeki. Kindlasti võib vastavalt vajadusele ja võimalustele midagi juurde lisada, kuid see on esmane soovituslik nimekiri,” täiendas Saava.
Tooted, mis peaksid leiduma igas koduapteegis:
1. Termomeeter – soovitatavalt digitaalne,kuna seda on mugav kasutada.Kuid tuleb meeles pidada,et ka digitaalset termomeetrit ei tohiks esimese piiksu peale alt ära võtta, vaid hoida veel mõned minutid. Esimene signaal annab märku, et temperatuur ei ole teatud sekundite jooksul tõusnud, mis aga ei tähenda, et on saavutanud maksimumtulemuse.Sellest lähtuvalt pöördutakse sageli termomeetriga apteeki tagasi, et seade ei tööta või ei näita õigesti.Valida võib ka elavhõbedavaba mehhaanilise kontakttermomeetri.
2. Antiseptiline lahus või sprei – pindmiste haavade ja marrastuste desinfektsiooniks.
3. Burnjel või Burnshield põletusgeel – jahutav geel koheseks põletushaavale kandmiseks.Enam ei kasutata põletushaavale pantenooliga vahtu, millega haava kattes võib põletuse veel sügavamale kudedesse viia, kuna vahul puudub jahutav efekt.
4. Brontosan haavageel – seda kantakse haavale sideme või haavatampooni alla. See aitab haavas hoida niiskust, eemaldab haavalt biofilm kile ja on ka antiseptilise toimega.Tampooni või sideme vahetamisel ei ole need haava külge kleepunud, nende eemaldamisel ei kahjusta uuesti kudet ning haav paraneb kiiremini.
5. Dekspantenooli sisaldav salv või kreem – paranemisfaasis põletus- või pindmisele haavale, pehmendab nahka ja toetab rakkude uuenemist. Sobib ka ärritunud nahale või ekseemile.
6. Puuvillavatt – vajalik desinfitseerivate vahendite pealekandmiseks ja puhastamiseks.
7. Vatitikud, tavalised või beebidele – puhastamiseks ja raviainete pealekandmiseks. NB! Väikelastel kõrvade ja nina puhastamiseks tohib kasutada ainult selleks ettenähtud spetsiaalse kaitserõngaga tikke, et vältida ninaõõne või sisekõrva kahjustamist.
8. Haavaplaastrid vähemalt kahes suuruses – valikus võiksid olla nii veekindlad, elastsed kui ka tundlikule nahale mõeldud erineva suurusega plaastrid.
9. Rullplaaster või rullteip – haavatampooni või sideme kinnitamiseks.
10. Steriilne ja mittesteriilne rullside – tulevad eri suurustes. Steriilse sideme võiks valida koos haavatampooniga.
11. Valuvaigisti – apteegist võiks valida käsimüügiravimi, mis sobib pea-, hamba-, menstruatsiooni- ja traumast tingitud valule.
12. Palavikualandaja – täiskasvanutele.
13. Paratsetamooli või ibuprofeeni sisaldav palavikusiirup lastele – pakendis on alati kaasas ka mõõtelusikas, et vastavalt vanusele õige kogus ravimit anda.
14. Paratsetamooli sisaldavad palavikku alandavad küünlad imikutele – beebidele, kes veel lusikast siirupit ei võta või kui laps oksendab, siis saab palavikku alandada või valu vaigistada just ravimküünaldega (suposiidid).
15. Kurgutabletid või aerosol – kui on veidi tunda, et kurgus kripeldab, siis sellisel puhul kohe imemistabletti või aerosooli tarvitades võib tõsisema kurguhäda ka ära hoida.
16. Loperamiidi sisaldavad tabletid või kapslid – ägeda kõhulahtisuse sümptomaatiliseks raviks lühiajaliselt.
17. Probiootikumid ehk piimhappebakterid– aitavad normaliseerida seedetegevust (kõhulahtisus, kõhukinnisus, kõhugaasid).
