Miks me päikeseenergiatootmist muudest ärimudelitest eristame? Siis võiks ju teistegi ärimudelite puhul naabrid kasu saada? Näiteks paekivi ja turbakaevanduste puhul, millel erinevalt päikesepargist on reaalne negatiivne keskkonnamõju.
Kas ainult sellepärast, et miski on kellegi arust kole, peaks kompensatsiooni maksma? Kas oleme valmis rääkima sellest, et lageraiete järgselt peaks tulusaaja sealsele kogukonnale või kohalikule omavalitsusele talumistasu maksma päriselt põhjustatud häiringu eest?
Alustaks sellest, et lageraiujad ja kaevandajad kompenseeriks keskkonnasüsteemide rikkumisest põhjustatud kahjud, taastaksid looduse ja kompenseeriksid kohalikele tekitatud kulud.
Mingit füsioloogilist koormust inimesele päikesepargid ei osuta. Võimaliku psühholoogilise või emotsionaalse ebamugavustunde kompenseerimine ei ole ilmselt riigi ega kohaliku omavalitsuse pärusmaa – tunnetele määrab hinnalipikuid kohus. Meie kohtusüsteem arvestab üksnes varalist ja majanduslikku kahju, psühholoogilise kahju osas regulatsiooni ega praktikat pole.
Täna ei suuda meie kohtusüsteem arvestada isegi uimastatud ja grupiviisiliselt vägistatud alaealisele kuriteoga põhjustatud füüsilise, vaimse ega muu reaalse kahjuga. Rääkida siin kinnistunaabri, kaugema kogukonnaliikme või lausa kohaliku omavalitsusüksuse ilumeelt riivavast ärimudelist ja sellest põhjustatud „häiringute“ kompenseerimisest, on pehmelt öeldes naeruväärne. Kui Tallinnas järjekordne kolemaja püstitatakse, pole naabritel midagi kobiseda.
Kohalikel omavalitsustel on siin kindel roll elanike huvide kaitsel. Esiteks tuleks praegusest enam üldplaneeringutes näidata ära ristkasutusega alasid, kus päikeseparkide rajamine oleks soodustatud/eelistatud – tööstusalad, väheviljakad põllumaad või ka elamumaa ajutine kasutus või sihtotstarbeta maadele rakenduse leidmine.
Kõige õigem oleks rajada taastuvenergia tootmist sinna, kus see võrgust sõltumatult ka ära tarbitakse. Võrku müümine ei peaks olema esimene eesmärk, sest oleme näinud kuidas riiklik võrguettevõte ei ole hetkel valmis selleks vajalikku taristut piisavas mahus pakkuma. Üks võimalus lokaalset ja hajusat tootmist soodustada on energiaühistute loomine, sest siis on kõik asjaosalised – nii tootjad kui tarbijad, huvitatud sellest, et kulud oleksid võimalikud madalad.
Taastuvenergia osatähtsuse suurendamisest fossiilenergia arvelt võidab iga eestlane, soomlane ja ukrainlane. Kliima soojenemine ja sellega kaasnevad hädad on piisavalt suured probleemid tervele ühiskonnale, et nende eest üksikisikutele kompensatsiooni maksta. Küll aga tuleks selle üle arutamist alustada mitte päikeseparkide ega tuulikute kontekstist, sest need on meile kliimamuutustega toimetulemisel abiks.
Võrklaev: automaks tuleb rohkem heitmekeskne
Tõsiselt tuleb arutada lageraiete ja kaevanduste keskonnamõjule lisaks ka mõjust inimesele ja kohalikule kogukonnale. Kas see on praegu piisavalt põhjalikult läbi räägitud teema?
allikas: Eesti200.ee
