- Millised olid Oulu kohtumise peamised arutelud ja Eesti sõnum?
Tegemist oli mitteametliku kohtumisega, mis tähendab, et seal toimusid sisulised arutelud Euroopa Liidu kultuuri tööplaani ja riikide prioriteetide teemal ning selle kõrval tutvustati osalejatele mitmeid kultuuriasutusi Oulus ning ka Oulu kogemust Euroopa kultuuripealinnana.
Peamiselt oli arutlusel kaks suuremat valdkonda. Esiteks Euroopa Liidu järgmine kultuuritööplaan, millega soovitakse juba selle sügise jooksul edasi liikuda. Arutelu raames keskenduti eelkõige tehisaru ja autoriõiguste küsimustele. Nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriikide tasandil otsitakse vastuseid küsimustele, kuidas AI kultuurisektorit mõjutab, millised on sellega seotud võimalused ja ohud ning kuidas kaitsta autorite õigusi. Eesti oma sõnavõtuga, nagu ka paljud teised riigid, tõi välja, et oluline on tehisarumaailmas arvestada ka väikeste keelte ja kultuuriruumidega. Ühelt poolt soovime, et need oleks nähtavad, aga teistpidi ka õiglaselt ja väärikalt koheldud. Samuti vajavad lahendamist autoriõigusega seotud küsimused.
Teine aruteluteema puudutas seda, millised on praegu riikides peamised prioriteedid kultuuripoliitikas just Euroopa Liidu ja Euroopa tasandi vaates. Seal tõin Eesti poolt välja kultuuripärandi rolli kriisivalmiduses ja kultuuripärandi kaitse digiajastul. Kriisivalmiduses tuleks lisaks kultuuripärandi füüsilisele kaitsmisele käsitleda kultuuripärandit ja kultuuri laiemalt ühiskonna siduse ja kaitsevalmiduse osana. Ukrainas praegu toimuv on selge näide, kuidas kultuuripärandit hävitades proovitakse rünnata riigi identiteeti. Teisest küljest on sealt ka näha, kuidas kultuur aitab inimestel rasketel aegadel vastu pidada ja toime tulla.
Juhtisin ka tähelepanu, et kultuuripärandi kaitses tuleb mõelda lisaks digitaalse kultuuripärandi kaitsmise peale ja tutvustasin Eesti eestveetavat kultuuripärandi piiriülese digisäilitamise algatust, mida oma sõnavõttudes toetasid ka Poola, Läti ja Leedu ning mille vastu on huvi ka teistel Euroopa riikidel.
- Kuidas peaks Euroopa kultuuripoliitika käsitlema tehisintellekti, loojate õigusi ja väikeste keelte nähtavust?
Paljud riigid on sel teemal arutelusid pidamas või jõudnud ka mingite põhimõteteni. Euroopa Liit plaanib ühtset tehisintellekti strateegiat kultuuri- ja loomesektorile, mis keskenduks nii võimalustele kui ka loojate õiguste kaitsele. Kindlasti lööme me hea meelega nendes aruteludes kaasa.
Eestis on küll tehisintellekti teemadega laiemalt tegeletud, aga tuleb tunnistada, et arutelud kultuurisektori ja tehisintellekti võimaluste ja ohtude üle on veel üsna alguses ning lahendamata küsimusi palju. Mina näen kultuuri ja tehisintellektiga seoses kahte peamist küsimust. Esiteks, kuidas teha nii, et väikesed keeled ja kultuuriruumid AI-maailmas kaduma ei läheks ning neid seal õiglaselt koheldaks. Teiseks see, kuidas kaitsta autorite õigusi. Tehisaru lahenduste kasutamine on kultuurivaldkonnas ja loomemajanduses laialt levinud, aga kuidas tagada autoritele nende õigused ja õiglane tasu, kui nende töid AI abiga kasutatakse?
Siin oleks Euroopa tasandil ühine strateegia päris palju abiks – siis ei pea igaüks omaette jalgratast leiutama, vaid üldised põhimõtted saaks ühiselt kokku leppida. Kindlasti on tarvis need teemad ka Eesti vaates põhjalikult läbi analüüsida, et oskaksime diskussioonides sisukalt osaleda.
- Miks ja kuidas on kultuur vastupanuvõime ja demokraatia seisukohalt oluline?
Kultuurivaldkonna ja kultuuripärandi kriisivalmiduse teemal on kaks poolt. Esiteks on kultuur ühiskonna sidususe ja valmisoleku tugev alustala. Ukraina esindajad on erinevatel kohtumistel ja sõnavõttudel palju viidanud, kuidas kultuur ja kultuuripärand on see, mis aitab inimestel kaitsetahet suurendada, ja teistpidi aitab kriisides – nende puhul sõjas – inimestel vaimselt terveks jääda. Ukrainas on praegu teatrid rahvast täis, kontserdid toimuvad, muuseumid töötavad. See on üks asi, mis aitab inimestel ka vaimselt terveks jääda selles keerulises olukorras, kus nad praegu on. Ka Eestis näeme kultuuri ja kultuuripärandit ühiskonna sidususe ja kaitsetahte osana. See on see, mis inimesi ühendab ja koos hoiab ning on ühtlasi riigi oluline vundament. Ehk teisisõnu – mis see on, mida sa kaitsma hakkad, kui kriis või sõda läheneb.
Teine pool on see, kuidas kaitsta kultuuripärandit nii füüsiliselt kui ka digitaalselt. See hõlmab mitmeid teemasid: kultuuriväärtuste käsitlemine kriisi- ja kaitseplaanides; füüsilised ja lepingulised ettevalmistused partneritega Eestis ja välisriikides kultuuriväärtuslike objektide kaitseks, kultuuriväärtuste digiteerimine; digitaalse kultuuripärandi ja oluliste andmebaaside kaitse. Digitaalse kultuuripärandi säilitamiseks olemegi koos teiste liikmesriikidega otsima pikaajalist ja piirideülest lahendust.
- Kuidas aitas Oulu kohtumine valmistada ette oktoobris NB8 ja Ukraina kultuuriministrite tippkohtumist Tallinnas ning 2027. jaanuaris toimuvat Ukraina ülesehituskonverentsi?
Oulu kohtumisest oli kasu mõlema ürituse sisuliseks ettevalmistamiseks. Kõige praktilisem eelis oli, et saime Oulus tuttavaks Ukraina Kultuuriministeeriumi aseministri Tetyana Filevskaga, kes on ka Tallinnas toimuva Ukraina ülesehitamise konverentsi kultuuridimensiooni eest vastutav nende poolel. Saime kohtumiste teemadel omavahel esialgseid mõtteid põrgatada ning nad on hea meelega valmis oma kogemust ja ekspertiisi jagama. Ukrainlased on pidanud väga kiiresti kultuuripärandit digiteerima, väga kiiresti kultuuriväärtused oma kaitseplaanidesse sisse viima ja kahjuks väga palju kogema ka seda, kuidas Venemaa sihipäraselt ründab nii füüsilist kui ka vaimset kultuuripärandit.
Kultuurisektori ja kultuuripärandi kriisivalmidus on kindlasti oluline teema, mis mõlemal konverentsil üles tuleb ning selle vastu on lisaks Eestile huvi tundnud juba nii Põhja- kui ka Baltimaad.
- Millised üldisemad teemad ja kogemused endaga Oulust kaasa võtad?
Kõige olulisemana sain Oulust kaasa kontaktid kolleegidega teistest riikidest. Lisaks Ukraina asekultuuriministrile sain tuttavaks ka Soome teadus- ja kultuuriministri, Poola kultuuriministri ja kultuurivaldkonna asekantsleritega Soomest, Lätist, Leedust ja teistest riikidest. Lisaks oli meil oli kahepoolne kohtumine Flandria delegatsiooniga, kes tundis huvi meie kultuuripärandi ja muuseumide kriisivalmiduse teema vastu, samuti uurisid nad rahvaraamatukogude reformi kohta. Tutvustasime neile ka piiriülese digisäilitamise algatust, milles nad olid valmis kaasa mõtlema.
Äärmisel huvitav oli ka Oulus pakutud kultuuriprogramm. Külastasime näiteks värskelt renoveeritud Oulu keskraamatukogu Saari, mis on kujundatud tõeliseks kogukonnakeskuseks ning heaks eeskujuks ka meile. Kasulik oli ka vestlusring kultuuripealinna teemal, kus koorus mitmeid häid ettepanekuid, kuidas Euroopa kultuuripealinnade algatust veel paremaks teha. Näiteks tuntakse puudust platvormist, kus saaks oma värskeid kogemusi teistega jagada.
Kokkuvõttes võin öelda, et seekordne kohtumine Oulus, aga ka juunis Kreetal toimunud mitteametlik kultuuriministrite nõukogu ning maikuine president Alar Karise riigivisiit koos kultuuridelegatsiooniga Soome – selliste rahvusvaheliste visiitide üks suurimaid väärtusi ongi rahvusvahelise võrgustiku kasvatamine, teiste riikide kolleegidega info vahetamine ning Eesti algatustele kaasamõtlejate leidmine.
