Viimase kahe aasta jooksul on HIV-nakkusjuhtumite arv Eestis tõusnud, samas kui testimine on vähenenud. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul võib Eestis olla tuvastamata kuni 40 protsenti HIV-nakkuse juhtudest.
- detsembril süütab HIV-positiivsete võrgustik solidaarsusküünlaid Eesti suuremates linnades, näiteks Narvas Peetri platsil.
HIV-positiivsete võrgustiku kogemusnõustaja Olha Heisulenko selgitas: “Need küünlad ja lindid on meie sümbolid, mis mälestavad neid, kes on kaotanud võitluses HIV-nakkusega. Varajane diagnoosimine annab inimestele rohkem võimalusi elada normaalset elu.”
Eesti on HIV-nakkusnäitajate poolest Euroopa tipus. Sel aastal avastati esimese üheksa kuuga 145 uut juhtumit. Ennetustöötajad rõhutavad, et haigus on levinud juba tavainimeste hulgas.
HIV-nakkuse leviku Eestis ümber on kaks müüti. Esiteks, HIV on ainult Ida-Virumaa probleem. Tegelikult on juhtumid kõige enam Tallinnas ja Harjumaal, kus avastatakse üle poole aastasest juhtumite arvust. Teiseks, arvatakse, et narkomaanid levitavad nakkust. Tegelikult on peamine levikanal juhuslikud seksuaalsuhted. Riskigrupiks on saanud tavalised keskealised heteroseksuaalsed mehed ja naised. Seega, on oluline testida. Näiteks Narvas saab seda teha Linda kliinikus.
HIV-testi jaoks piisab paarist verepiisast ning tulemus on minutitega käes. Üks punane joon tähendab, et nakkust pole. Eelmisel aastal tehti Eestis üle 200 000 testi, kuid sel aastal peaaegu kaks korda vähem.
Kristiina Vainomäe, Linda kliiniku juht, ütles: “Pärast pandeemiat pole uus testimisharjumus tekkinud. Seksuaalselt aktiivne inimene võiks regulaarselt testida. See võiks olla normaalne hügieen, et käia vähemalt kord aastas testimas. Kui oled aktiivsem, siis soovitame kaks korda aastas.”
Tervise Arengu Instituudi küsitluse järgi ei ole kunagi HIV-testi teinud üle poole Eesti elanikest.
