Uudised

Viimase aja suurim kaotaja Reformierakond, suurim võitja Keskerakond

Eestis on praegu Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi politoloogi Rein Toomla sõnul haruldane olukord, mida varem õieti pole aset leidnudki – nimelt on neli erakonda, neist üks parlamendiväline, toetuselt sisuliselt võrdses seisus.

“See on midagi sellist, nagu praegu on Soomes ja seal on see nii olnud juba vähemasti viimased kümmekond aastat,“ lausus ta. „Kui varasematel aegadel on Eestis 2-3 erakonda aeg-ajalt olnud enam-vähem võrdsed, siis nüüd me saame rääkida sellisest nelikvõimust.“

Valitsuse edasisest käekäigust rääkides ei uskunud Toomla, et aasta enne valimisi võiks koalitsioonisisesed pinged minna nii suureks, et need viiksid valitsuse lagunemiseni.

“Vaatamata kõigele on nad ju aasta aega koos olnud ja hakkama saanud ja mis neid ikka lahutada suudaks,“ lausus ta. „Nad saavad ju isegi aru, et praegu võiks neil olla päris soodne valitsuses koostööd jätkata, sest olgem ikka optimistid ja optimism ütleb, et eks see energiakriis laheneb kuidagimoodi kevadeks või suve alguseks ja siis saavad mõlemad erakonnad näidata, et “näete, meie ikkagi tegime!”.  Ja tõenäoliselt suudetakse selle omikroni võitlusega kah kuidagi ühele poole saada, kuigi pole mingit garantiid, et ei tule mõni järgmine kreeka tähestiku tähega viirus.”

Viimase aja suurim kaotaja Reformierakond, suurim võitja Keskerakond

Toomla ütles, et parematel päevadel oli Reformierakonna toetus erinevate küsitluste andmetel 25 protsendi kandis, ent nüüdseks on see kukkunud sinna 20 protsendi piirimaile. “Reformierakonna langust saab seletada valitsusevastasusega ja see on olnud omane ka varasematele valitsusparteidele,“ lausus ta. „Opositsioonis olles on populaarsusereiting hea, aga kui saadakse valitsusse, hakkab see langema.”

Viimase aja muutustest paistab eredalt silma Keskerakond, kes on EMORi küsitluse tulemusi aluseks võttes kuu ajaga kasvatanud populaarsust kolme protsendipunkti võrra. Keskerakonna toetuse kasv on Toomla hinnangul selgitatav energiahindade temaatikaga.




Toomla sõnul on Keskerakond viimastel nädalatel olnud väga hästi pildil oma vaidluses Reformierakonnaga ja saanud natukene rohkem oma tahtmist.

„Ja eks seal on toetajad ka planeerinud teatud mõttes julget vastuhakku Reformierakonnale, et ei ole leppinud tagasihoidlikuma number kahe rolliga,” lausus ta.

Toomla sõnul on nii EKRE kui Eesti 200 toetus püsinud stabiilselt kõrgena ja märkimisväärseid muutusi selles osas pole toimunud – teatud ulatuses liigub toetus üles-alla, ent põhimõtteliselt on Toomla hinnangul mõlemad erakonnad hetkelt võrreldavalt heal positsioonil.

Eesti 200 tegelik toetus selgub alles Riigikogu valimistel

Parlamendivälise erakonna Eesti 200 toetus on viimastel kuudel püsinud umbes 20 protsendi piirimail.

“Valijale meeldivad sageli sellised erakonnad, kes parlamendis ei ole,“ lausus Toomla. „Seda on ka varasematel aegadel juhtunud – näiteks Res Publica nautis ka päris korralikku populaarsust, kui ta ei olnud veel riigikogus ja valitsuses. Eesti 200 ei ole selles suhtes sugugi mingi uunikum.“

Eesti 200 populaarsuse taga on Toomla hinnangul üldine rahuolematus. “Eesti 200 on tänu kohalikele valimistele, ennekõike tänu valimistele Tallinnas ja Tartus nüüd pildil olnud,“ lausus ta. „Väljaspool Tallinna, Tartut ja veel paari kohta nad ei tulnud eriti oma kandidaatidega välja. Eesti 200 poolt avaldavad oma toetust need, kes on üldiselt rahulolematud ja see pole mitte nüüd rahulolematus valitsuse või valitsuserakondadega, vaid rahulolematus parlamendierakondade suhtes tervikuna.




Toomla ütles, et Eesti 200 reaalne toetus selgub alles Riigikogu valimistel. “See, et nad ei tulnud peale Tallinna ja Tartu mujal üldse välja õieti oma kandidaatidega, näitab seda, et neil võib tekkida raskusi nüüd aasta pärast oma kandidaatide leidmisega,” selgitas ta.

Politoloog lausus, et Eesti 200 toetusnumbrid kogunevad mõneti sarnaselt EKREga – pigem toetatakse üldisi arusaamasid. „Aga kui läheb nüüd tegelikuks valikuks, kus on siis vaja hääletada ühe või teise konkreetse kandidaadi poolt, siis kipuvad Eesti 200 kandidaadid olema veidikese tundmatud,“ märkis ta. „Selle tõttu võib siiski arvata, et vaevalt Eesti 200 suudab nautida riigikogu valimistel aasta pärast sellist edu, nagu neil praegu on. Hea, kui nad 10 protsenti saavad, see oleks juba isegi väga suur saak.”

Jaga
Back to top button