Uudised

Venemaa rünnakut NATO vastu ei saa välistada, Eestit hakkaks kaitsma 50 000 sõdurit

“Täna puuduvad paraku igasugused alused välistada, et Vene föderatsioon tungib NATOle kallale,” ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil. „Seda tõestab ka Ukraina sõda iseenesest“.

Maailma julgeolukord on Salmi sõnul fundamentaalselt muutunud. Sellist olukorda, nagu valitses maailmas enne 23. veebruari, ilmselt tagasi ei tule.  “Vene föderatsioon on teinud möödalaskmisi strateegilisel, operatiivsel ja taktikalisel tasemel,“ ütles Salm. „Samas pole meil põhjust arvata, et nad ei lähe tagasi joonestuslaua juurde ja ei tee kõiki vajalikke muudatusi, et tulla tagasi tugevama ja otsustavamana.”

Eestisse rohkem liitlasvägesid

Eesti eesmärk on Salmi sõnul tekitada olukord, et mistahes sõjaline rünnak NATO vastu oleks esimesest momendist määratud ebaõnnestumisele. “Me näeme, et see tase on võimalik saavutada siis, kui NATO suudab sõjaolukorras igas Balti riigis välja panna diviisi suuruse maaväe üksuse,” selgitas Salm.

“See tähendab Eestile siin olevate liitlaste arvu kahekordistamist. Liitlaste mehhaniseeritud brigaad peaks koosnema peakorterist ja vähemalt kolmest pataljonist. Siin võiks olla kaugtule-, luure või mingi muu üksus, selle üle läbirääkimised käivad. Kõik sõltub sellest, mida liitlased suudavad välja panna ning selle otsuse osaks võib saada ka eelpaigutatud varustus. Eesti praegu selle nimel tööd teeb.”

See kõik kokku loob Salmi hinnangul kindluse, et sõja eelõhtul suudab NATO panna Eestis välja maaväediviisi, mis on välja õpetatud, varustatud ning mis tunneb igat Eesti omavalitsust ja metsatukka. See diviis peaks teadma, kuidas Eestis sõda pidada ja tal peaks olema igasugused manöövrid ja logistika läbi mõeldud.

Eestit hakkaks kaitsma 50 000 sõdurit

“Vabariigi valitsus on juba teinud otsuse kahekordistada maakaitse üksuseid 20 000ni. Kui me võtame kokku tänased üksused, maakaitseüksused ning liitlaste tugevduse, siis peaks Eesti sõjaväe suurus ulatuma üle 50 000 mehe, mis on sõjaliselt juba üsna märkimisväärne jõud,” nentis Salm.

“Siis see peaks olema suurem, kui Vene föderatsiooni 6. armee, mille vastutusala on Balti riigid.”

Et liitlasvägede hulk Eestis tõepoolest suureneks, käivad aprillist juunini läbirääkimised.  “Eriti tähtsad on läbirääkimised brittide ja Ameerika Ühendriikidega, kindlasti ka Balti kolleegidega,“ mainis Salm. „De facto peaks otsus selge olema umbes juuni kolmandal nädalal, kui on planeeritud NATO kaitseministrite kohtumine. NATO riigipead otsustasid juba kahe nädala eest, et selle lahendusega peab lagedale tulema tippkohtumisel, mis toimub 29-30. juunil Madriidis.”

Salmi sõnul vajab taoline massiivne muudatus liitlaste kohaloleku suurendamiseks kindlasti täiendavaid investeeringuid taristusse ja väljaõppetingimuste parandamist üle Eesti.

Jaga
Back to top button