Venemaa teatas ametlikult, et lahkub Barentsi Euro-Arktika Nõukogust.
Venemaa välisministeerium süüdistab esmaspäeval avaldatud pressiteates tekkinud olukorras teisi nõukogu liikmesriike, edastab Barents Observer.
Venemaa konkreetsed süüdistused on suunatud praegu Euro-Arktika Nõukogu eesistujariigile Soomele. Tavaolukorras läheks eesistujariigi staatus järgmisena Venemaale, kuid Ukraina sõja tõttu on Soome ja teised liikmesriigid Venemaa tegevuse nõukogus juba 2022. aasta märtsist peatanud.
Barentsi Euro-Arktika Nõukogu (BEAC) asutati 1993. aastal. Nõukogu liikmed on Norra, Rootsi, Soome, Venemaa, Taani, Island ja EL.
Barentsi koostööpiirkonda on kuulunud Norra, Rootsi ja Soome põhjapiirkonnad ning Venemaalt Murmanski oblast, Karjala Vabariik, Arhangelski oblast, Neenetsi autonoomne ringkond, Novaja Zemlja ja Komi Vabariik.
Kremlit toetav väljaanne Vzgljad teatas, et Barentsi Euro-Arktika Nõukogust lõplikult lahkudes „likvideerib Venemaa lääne spioonikoloonia Arktikas”.
Ajalehe teatel loodi nõukogu algselt Venemaa ja lääneriikide suhete leevendamiseks, kuid aja jooksul on sellest saanud „lääne spionaaži kolle” ja Venemaa vastu suunatud „õõnestustegevuse” keskus.
Venemaa välisministeerium ei võta oma avalduses seisukohta, miks Venemaa tegevus Barentsi Euro-Arktika Nõukogus peatati märtsis 2022. Teistele nõukogu liikmetele heidetakse ette vaid seda, et Venemaa tegevus nõukogus oli nende süül praktiliselt halvatud. Ehk siis Ukraina sõda ja Venemaa agressiivne rünnak jäävad Venemaa välisministeeriumi avaldusest täielikult välja.
Vastutus koostöö katkemise eest Barentsi piirkonnas lasub täielikult meie „partneritel”, teatab Venemaa välisministeerium.
Soome on praegu Barentsi Euro-Arktika Nõukogu eesistuja. Kui teiste liikmesriikide suhtumine Venemaasse jääks muutumatuks, peaks Soome tavatsükli kohaselt eesistumise Venemaale üle andma 2023. aasta oktoobris.
