Tuesday , 18 January 2022
vegan

VEGANLUS: Laste tervisele eriti ohtlik.

“Kui küsida veganilt, palju ta päevas mõtleb toidule, vastab ta, et väga palju,” ütles söömishäirete liidu juhataja Snežana Härma. “Ta peab toitu ju sõna otseses mõttes hankima nagu mammutit: otsima õige poe, leidma õiged ökotooted – see kõik on seotud ärevusega. Kui mu tütar täna ütleks, et ta on taimetoitlane, süttiks mul peas kohe punane tuli.” Perearst Diana Ingeraineni sõnul on ta pidanud veganite laste pärast pöörduma isegi lastekaitse poole.

Eesti kooliõpilaste seas leidub üha arvukamalt taimetoitlasi, kes on lihast loobunud armastusest loomade vastu. Samas ähvardab neid oht jätta oma kasvav organism oluliste vitamiinide ja mineraalainete nappusse. Vanalinna gümnaasiumi õpilane Isabella (17) hakkas taimetoitlaseks kahe aasta eest ja sama hästi kui üleöö, pärast taimetoidumessi külastamist. Tema vanemad ei ole kumbki taimetoitlased, ja isa, kellega koos neiu elab, on koguni kirglik lihasööja ja gurmaan. Ema-isa ei kiida tütre valikut heaks ega usu, et taimetoidust saab kasvav organism kätte kõik talle vajalikud vitamiinid, aga eneseteadliku tüdruku valikut neil kõigutada pole õnnestunud.

Jõudumööda varuvad nad koju võimalikult palju alternatiivseid toiduaineid, et tüdruk kõhu ikka täis saaks, kuigi poelettide kaalika- või peedikotlettide toitvusse ega juurikate piisavasse vitamiinisisaldusse pole iseäranis emal vähimatki usku – ta pelgab, et päevadel, mil vanemad on kaua tööl, on tüdruk lihtsalt alatoitumuses. Õnneks ei ole Isabella loobunud piimatoodetest, munast ja juustust, samuti ei ole ta toortaimetoitlane. Küll aga ei võta neiu suu sissegi liha ega kala.




“Ma ei taha, et minu pärast peavad loomad surema,” on Isabella veendunud. “Lisaks lihale loobusin juba pikema aja eest ka näokreemidest ja dekoratiivkosmeetikast, mida on katsetatud loomade peal – minu meigikotist leiab ainult cruelty free märgisega iluarsenali.”

Isabella leiab, et veganlus on inimkonnale ainus jätkusuutlik valik. “Võiksin välja käia piisavalt šokeerivat statistikat ja fakte,” jätkas neiu. “Näiteks on loomakasvatus kasvuhoone heitkoguste, metsade hävitamise ja veeteede saastumise peamine põhjus. On arvutatud, et kui kogu maailm hakkaks veganiks, saaks maailma näljahäda viiekordselt lahendatud. Inimesed võtavad looduselt rohkem kui anda on ja see hävitab meie maa.”

Enamik ongi koolinoored

Enamik veganitest, kellega Isabella veebis kohtub, on koolinoored. Samuti leidub taimetoitlasi neiu koolikaaslaste seas. Isabella vaidleb vastu arvamusele, justkui oleks tema ja mõttekaaslaste peamine motivaator soov teistest erineda. “Meie taimetoitluse põhjuseks on eeskätt asjaolu, et meie, noored, peame elama siin planeedil veel aastakümnete pärast ja me tahame oma elukeskkonna eest hoolt kanda,” sõnas Isabella. “Tahame aidata maailma päästa kahjust, mida inimesed on Maale igatmoodi juba teinud.”

Täiskasvanul on õigus otsustada, milline on tema toidusedel, kuid lastele põhjustab pikemaajaline taimetoitlus tervisekahjustusi ja väikelastele võib see olla koguni eluohtlik. Perearst Diana Ingeraineni sõnul on veganluse kõige hullem variant taimetoitlastest vanemad, kes on suunanud ka lapse enda usku.

“See on tõsine probleem, millele lihtsaid lahendusi ei ole,” nentis Ingerainen. “Seistes oma lapse tervisemuredega silmitsi, ootavad vanemad perearstilt lahendust, ja kui ma ütlen, et lahenduseks on tasakaalustatud toitumine, ei olda sellega nõus. Ühest küljest on need ema-isad keskmisest terviseteadlikumad, kuid teisalt kinni taimetoitluse idees – see on usu küsimus.”

Härma lausus, et kui nii ema kui isa on veganid ja vaid seda propageerivadki, on usku ümber veenda raske – neid võib võrrelda suisa Jehoova tunnistajatega.

“Sellistest lastest on lihtsalt kahju – neil ei ole täisväärtuslikku lapsepõlve ega valikuid, mis olid omal ajal nende vanematel, kes kasvasid vanaema saiakeste, hapupiima ja kotlettide peal. On kahju, et vanemad ei anna seda võimalust oma lastele.”

Taimetoitlusest tingitud terviseprobleemidega lapsi on haiglas näinud ka Tallinna lastehaigla endokrinoloog Ülle Einberg. “Väikestest lastest saavad veganid ainult siis, kui lapsevanemad on veganid – viie- või seitsmeaastane laps ei asu ise taimetoitu sööma, vaid ta hakkab veganiks, kui talle kodus seda pakutakse,” nentis dr Einberg. “Kui laps on sünnist saadik vegan, mõjutab vähese toiduenergia saamine nii tema kaalu, pikkust kui ka kasvu.”

Laste tervisele eriti ohtlik

Aastate jooksul on Ingerainenil tulnud pöörduda koguni lastekaitse poole. “Sellistel juhtumitel pole vanemad nõus olnud isegi mitte lapse rauaasendusraviga,” selgitas arst. “Meenub üks kaheaastane laps, kelle hemoglobiini näitaja oli väga madal. Kõige tõsisem mure algabki siis, kui näen, et taimetoitlus on lapse tervisele selgelt ohtlik. Enamasti suudame vanematele analüüside numbreid näidates lahti seletada, kuid kui nad on nn usuhulluse küüsis ehk neid valdab kinnisidee, et liha on lapsele halb, ei ole nad nõus taimetoitlusest loobuma ega vii kokku, et rauapuudus võib olla tingitud liha puudumisest menüüs.”

Dr Ingerainen kinnitas, et alternatiivsed toiduained ei asenda liha iseäranis laste kiirete arengu perioodidel, mil raud on vajalik. “Kui lapsed on suuremad ja jälgivad soovitusi, mida peab sööma, kõik toimib ning mul on hea meel, et tänu tervise arengu instituudile leidub infot piisavalt,” lisas ta. “Aga teismelised ei jaksa toitumissoovitusi kogu aeg jälgida ja rauapuudus võib ikkagi tekkida. See on ju üsna suur mässamine – jälgida, et taimne toidulaud oleks piisava rauasisaldusega.”




Mõne aja eest kirjutas The Guardian, et veganite arv Inglismaal on viimase kümnendi jooksul tõusnud 350%, ja seda eeskätt noorte arvelt, kes on loobunud nii liha- kui ka piimatoodetest. Kui veel 2006. aastal oli taimetoitlasi 150 000, siis kümne aastaga tõusis see arv 542 000 inimeseni. Peaaegu pooled veganitest olid vanuses 15-34 (42%) ning ühtlasi selgus, et üle kuuendiku 474-st The Guardiani küsitlusele vastanud inimesest olid teismelised. Liha- ja piimatoodetest loobumise voorustest teadsid rääkida juba 14-aastased.

Härma kinnitusel võib taimetoitlust pidada söömishäire alguseks. “Praegu on psühhiaatrias ju isegi ära tõestatud, et veganlus võrdub söömishäirega,” rõhutas Härma. “Just taimetoitluses peitub risk, millega minagi kokku puutusin, kui mu üheksa-aastane tütar omal ajal teatas, et ta on nüüd vegan.” (Härma tütar võitles aastaid anoreksiaga ning viidi vaid 30 kilo kaaludes sunniviisilisele ravile – toim.) “Kõigepealt on nad ortoreksikud, kes valivad, mida nad söövad: praegune trend ongi, et kõik peab olema tervislik ja õige,” rääkis naine. “Esmalt võetakse menüüst ära liha, seejärel piima- ja munatooted ning rasvad. Siis ongi anoreksik valmis!”

Valgupulbrid viivad neerukahjustusteni

Härma hoiatas, et söömishäired ei ole ainult anoreksia ja buliimia, vaid ka ortoreksia – kõik need on viisid ärevusega toimetulekuks. “Inimene piirab ennast ja sööb valikuliselt, ainult teatud toitu. Kui küsida, palju sa päevas mõtled toidule, vastab vegan ehk ortoreksik, et väga palju, sest ta peab toitu ju sõna otseses mõttes hankima nagu mammutit: otsima õige poe, leidma õiged ökotooted – see kõik on seotud ärevusega. Kui mu tütar täna ütleks, et ta on taimetoitlane, on sellele kohe punane tuli – praegu ma juba tean, millised on ohud.”

Ka Diana Ingerainen kinnitas, et kohtab oma töös toitumishäireid päris palju ja teismelistel tüdrukutel on neid kindlasti rohkem. “Siin ma ei tooks päris täpselt välja taimetoitlust, vaid teismeliste söömishäirete puhul tekivad pigem kummalised näljutamised ja moevoolud, mis ei pruugi olla taimetoiduspetsiifilised,” rääkis arst. “Minu 20-aastase perearstistaaži juures peab mainima, et viimasel ajal on ka teismelised poisid nendesse asjadesse segatud. Näiteks lähevad poisid üle valgupulbrite peale, ja mis veel kurvem: neid soovitavad manustada jõusaali töötajad, kel ei pruugi treeneriharidust ollagi! See on väga suur äri.”

Dr Ingerainen on noortel poistel näinud koguni valgupulbrite tarbimisest tekkinud neerukahjustusi. “Reeglina algab tervisehäire minestamisest,” kirjeldas perearst. “Ema toob lapse arstile, me vaatame ta läbi. Tavaliselt poisid ise oma toitumisest rääkida ei taha, aga me kontrollime ka neerufunktsiooni, kus jääb midagi kahtlast silma. Kui siis lapselt küsida, tunnistabki ta viimaks, et võtab valgupulbreid, et lihast kasvama panna. Eks noored ikka tahavad, et neil oleks ilus keha ja lihased, ning selleks tehakse jõutrenni, kusjuures valgupulbrite ületarbimise juurde kuulub veel vedeliku alatarbimine. Õnneks steroide pulbritega nii palju ei kasutata.”

Perearsti sõnul on noored vastuvõtlikud igasugusele reklaamile ja mõjutamisele. “Siinkohal on mul nii hea meel, et linnavolikogu esimees Jevgeni Ossinovski algatas alkovõitluse ja tõi sellega seoses välja ka reklaami kahjulikkuse – kõik see, mida noored näevad kirevate tulede vilkudes, sellesse kipuvad nad uskuma, kui veel ka jõusaalis räägitakse, et valgupulbrid aitavad lihaste kasvule kaasa,” toonitas dr Ingerainen.

Snežana Härma põhjendas noorte toitumishäireid ka asjaoluga, et tänapäeval on väga raske millegagi eristuda. “Mina omal ajal olin esimene, kellel klassis olid teksad – ma olingi eriline! Nüüd viiakse kõiki autoga kooli, kõik käivad puhkusereisidel – eristuda on väga raske,” tõi Härma välja. “Seetõttu sa eristudki sellega, kui oled vegan, bi- või transseksuaalne. Instagrami blogijate pealt võib tendentsi eredalt näha ja ka meie oma söömishäirete keskuses kuuleme seda igapäevaselt. 12-aastane ei mõtle veel, kuidas see liha on saadud.”

Ka Einberg kinnitas, et teismeliste suurimaks eeskujuks on sõbrannad ja siin võib veganlus tõesti moevooluks olla. “Kui noor hakkab mõneks ajaks taimetoitlaseks, kuid toitub tasakaalustatult, see kindlasti tema tervist ei kahjusta,” nentis dr Einberg. “Kuid kindlasti peab teadma ohtusid, mis taimetoitlusega kaasas käivad.”




Mäluhäired ja keskendumisraskused

Noorte toitumishäired on silma jäänud ka kooliõdedele. Tallinna Ühisgümnaasiumi kooliõde Irena Uustalu tõi välja peamised taimetoitlusega seotud riskid, milleks on toitainete (valgu, raua, kaltsiumi, D-vitamiini, oomega-3-rasvhapete, tsingi ja B12-vitamiini) puudus. “Samuti võib välja kujuneda rauapuudusaneemia,” märkis Uustalu. “Noorel võib tekkida kinnisidee tervislikust ja õigest toitumisest (ortorexia), kus kehtestatakse endale ranged toitumispiirangud, mis lõpuks tekitavad alatoitumist, sotsiaalset isolatsiooni ja takistavad igapäevaste asjadega toimetulekut. Samuti võivad välja kujuneda söömishäired nagu anoreksia ja buliimia.”

Ka kooliõde Egle Türk tõdes, et tervisekontrolli käigus on muret tekitanud mõned 10. klassi tüdrukud, kes on veganid. “Tervisekaebustest on neil esinenud väsimust, peavalu, uimasust ja õpiraskusi,” tõi Türk välja. “Nad küll tarbivad täiendavat B12-vitamiini, kuid vestlusest noortega jääb siiski mulje, et väga informeeritud nad veganlusega kaasnevate ohtude osas pole. Ka koolitoit jäetakse sageli söömata, kuna seal võib olla loomseid aineid. Menüüd ei planeerita ette ja oma toitu kooli kaasa ei võeta.”

“Taimetoitlastel, kes ei tarbi üldse loomse päritoluga toite, võib tekkida B12-vitamiini puudus,” tõi välja Synlabi laboriarst dr Irina Utenko. Et olla tervisenäitajatega kursis, soovitas dr Utenko B12, foolhappe ja raua varusid kontrollida vereanalüüsiga.

Loomse päritoluga B12-vitamiini olulisust rõhutas ka dr Ülle Einberg, tõdedes samas, et B12-vitamiini defitsiiti näevad eelkõige lasteneuroloogid – lastel on hilistunud areng. “Raskematel juhtudel võib tekkida isegi pöördumatu ajukahjustus, kui B12-vitamiin on pikka aega madalseisus,” nentis dr Einberg. “Vanematel lastel võib B12-vitamiini nappus põhjustada ka kasvupuudulikkust, ärrituvust ja isutust. Ka on minu vastuvõtul käinud väsimust ja peavalusid kurtvad noorukid.”

Taimne raud imendub halvemini

Tervise arengu instituudi toitumise ja liikumise valdkonna vanemspetsialist Hanna Alajõe sõnul võib pikaajaliselt vähese energiaga toitude eelistamisel tekkida alakaalulisus. “Taimetoitlaste menüü võib olla energiavaene, kui liha- ja piimatooted asendatakse vaid puu- ja köögiviljadega ega tarbita piisavalt energiarikkaid toite nagu täisteratooteid, tärkliserikkaid toite, kaunvilju, pähkleid-seemneid, õlivilju jms. Taimsest toidust saadav raud imendub halvemini kui loomsest, seega on taimetoitlaste rauavajadus ligi kaks korda suurem segatoidulistest.”

Dr Einberg lisas, et taimne toit on üldiselt väikese toiduenergiaga. “Kui me räägime lastest, kulub kasvamiseks aga lisaenergiat,” rõhutas ta. “Samuti võib tekkida toiduenergia kättesaamisega probleeme täiskasvanutel, kes teevad rasket füüsilist tööd. Ka on miinuseks, kuidas toiduvalkudega hakkama saada. Taimsed valgud on madalama bioloogilise väärtusega ja kindlasti peaksid veganlapsed sööma isegi rohkem valku kui segatoidul lapsed. Närvisüsteemile on olulised asendamatud rasvhapped, mida saadakse põhiliselt meretoidust ja mis on väga vajalikud lapse normaalseks kasvamiseks, immuunsüsteemi arenguks ja kognitiivseks võimekuseks.”

Võimalik jääda lastetuks
Härma sõnul ei teki veganlusega seotud tervisehäired kohe. “Kui teismelised alustavad taimetoitlusega, võib kuluda kuni kaks aastat, enne kui tervisemured tulevad,” rääkis ta. “Kui noor alustab sellega, et ei söö liha ja eemaldab seejärel menüüst veel nii mõnedki teised komponendid, tekivad probleemid järk-järgult. Kui toidulaual ei ole punast liha ja piisavalt kaltsiumi, ohustab luude hõrenemine ehk osteoporoos juba järjest nooremaid.”




Ka dr Ülle Einberg rõhutas piimast ja piimatoodetest saadava kaltsiumi olulisust. “Kui need toitaineid on veganitel nüüd välja lülitatud, on see ohuallikaks, miks lastel võivad luud nõrgaks jääda, või tekib koguni luuhõrenemine,” hoiatas dr Einberg.

“Mõistagi on 12-13-aastastele tüdrukutele raske seletada, et sul võib millalgi tekkida osteoporoos, aga kui ta otsustab 30-aastaselt emaks saada ning tal on osteoporoosist tingitud selgroo kompressioon, ega siis last naljalt välja ei kanna,” nentis Härma. “See on suletud ring: kõigepealt ta kartis, et loomakesed surevad, ning siis tekib järjekordne trauma, et ta last ei saa!”

Hanna Alajõe nentis, et keskmiselt tarbivad eestlased ehk isegi liiga palju liha, 2014. aasta Eesti rahvastiku toitumisuuringute andmetel eri gruppide puhul 1,5-3 korda rohkem soovitusest.” Ometi tunnistas ka Alajõe, et taimetoitlaste toitumine erineb Eesti toidusoovitustest, kuna täielikult või osaliselt jäetakse ära kaks suuremat toidugruppi: piim ja piimatooted ning kala, muna, linnuliha ja liha. “Piima ja piimatoodete grupi peamine olulisus seisneb eelkõige organismi kaltsiumi ja asendamatute aminohapetega varustamises. Kala, linnuliha, muna ja liha on ennekõike piisavaks valkude (sh asendamatute aminohapete) allikaks, kuid neil on oma osa ka mitmete oluliste mineraalainete (raud, tsink ja seleen) saadavusel. Mõlemad grupid annavad ka peamise toiduga saadava B12-vitamiini koguse.”

Taimetoitlus nõuab teadmisi

Et elada tervislikult, peab taimetoitlane olema otsekui toitumisekspert, kes teab täpselt, mida ja kui palju organism vajab ning kust ja kuidas selle kätte saab. Sõltuvalt sellest, milliseid loomset päritolu toite välditakse, on oluline teha asendused, et vajalike toitainete saamine oleks siiski tagatud. “Taimsel toitumisel peaks toidulisandina kindlasti võtma juurde B12- ja D-vitamiine,” soovitas Alajõe. “Piimatoodete vältimisel on oluline tähelepanu pöörata piisavale kaltsiumi saamisele taimsetest allikatest.”

Alajõe sõnul võiks eeldada, et kuna taimetoitlaste toidusedelisse kuuluv on üldiselt ka osa segatoiduliste menüüst, saab poest kõik vajaliku siiski kätte. “Küll aga võivad taimetoitlaste toidusedelis olulisemat rolli mängida mõned toidud, nagu soja või vetikad, mida ei ole vaja tarbida segatoidulistel,” lisas Alajõe, kes lisaks pani südamele, et taimetoitlase menüü peaks olema mitmekesine kõikides teistes toidugruppides, mida tarbitakse: täisteratooted ja tärkliserikkad toidud, puu- ja köögiviljad (sh kaunviljad, vetikad, seened), marjad, pähklid-seemned, õliviljad, lisatavad toidurasvad ja olenevalt taimetoitluse vormist ka piim, piimatooted ja muna. “Kala, linnuliha, muna ja liha toidugrupi asendajaks sobivad eelkõige kaunviljad (oad, herned, läätsed, kikerherned, soja) ja kaunviljatooted, pähklid ja seemned,” täiendas Alajõe.

Ilma vajalike taustateadmisteta võib paljudest toitainetest paraku vajaka jääda. “Samas, kui vaadelda haigusseisundid, mis puhul taimetoitlus kasuks tuleb, on see näiteks ülekaalulisus, kuna see toit sisaldab palju kiudaineid, mis tekitavad täiskõhutunde,” tõi dr Einberg välja. “Teine positiivne nüanss on see, et toortoit sisaldab palju C- ja B-vitamiine ning antioksüdante, mis vähendavad kasvajate tekke riski.”

Vanema kohus on pakkuda lapsele tervist toetavat toitu

“Vanem peaks endale teadvustama, et tema veganlus on enda teadlik valik täiskasvanuna,” rõhutas Snežana Härma. “Praegu leidub aga palju vanemaid, kes juba lasteaeda viivad lapse nii, et tal on kaasas oma toidukarbid koos ökoporgandi või roosuhkuga.”




“Olgugi, et me tänapäeval rohkem märkame, et taimetoitluse trend aeg-ajalt esile tuleb, ei ole meil levimuse kohta kuigi värskeid andmeid – mõne aasta tagant on teada, et Eestis oli veganeid umbes 1% elanikkonnast,” lisas dr Ülle Einberg. “Laps peab sööma absoluutselt kõike, mitte mingil juhul ei tohi piirata! Andke lapsele võimalus elada tavaelu, mille juurde kuuluvad ka kommid, friikartul ja kokakoola – see on lapsepõlve osa!”

Mõistagi võib iga laps läbida eluetapi, kus tema menüüs on pool aastat makaronid viineritega. “Päev läbi kohukesi ja saiakesi süües saame loomulikult ülekaalulise lapse, kellele lisandub veel diabeet,” nentis Härma. “Aga kui ta pärast kooli või trenni sööb ära kaks saiakest energia taastamiseks, ei juhtu midagi. Söömise kellaajad ja kogused on olulised! Ja toitumine peaks olema tasakaalus.”

Hanna Alajõe nõustus, et iga lapsevanema ülesandeks on pakkuda lapsele tervist toetavat toitu. “Taimetoitlaste puhul on oluline jälgida, et toit tagaks kasvamiseks ja arenemiseks vajaliku energia ja toitainete kogused ning et välja jäetud toidugrupid oleksid asendatud sobivalt, et tagada kõikide vajalike toitainete saamine. Lisaks tuleks jälgida, et tarbitaks D- ja B12-vitamiini,” rõhutas Alajõe

“Kui vanem märkab, et tema teismeline avaldab soovi olla vegan, tasub temalt esmalt küsida: kuidas sa tajud oma keha? Kas sa tunned, et sa oled ülekaaluline? Kas sa tunned, et su keha on teistsugune?” soovitas Snežana Härma. “Võib-olla peituvad noore taimetoitluse taga muud probleemid. Kui laps tõesti ütleb, et tal on loomakestest kahju, võiks selgitada, et see ongi meie elu – ka ürgajal läksid inimesed mammutit küttima. Ühtlasi võiks au sees hoida peretraditsioone, kus õhtuti saadakse söögilaua taga kokku, valmistatakse frikadellisuppi või pastat, pereliikmed istuvad koos ja suhtlevad – see ei ole ju raske!”

Söömishäirete puhul saab abi:
• Söömishäirete liit
Peterburi tee 2, Kaubanduskeskus T1, 2 korrus, Tallinn, tel 525 1207, info@soomishaired.ee
• Tallinna lastehaigla psühhiaatriakliiniku söömishäirete osakond
Tervise 28, tel 67 8743, soomishaired@lastehaigla.ee
• Psühhiaatria ja psühholoogia keskus Sensus
Lauteri 5, tel 5341 5708, sensus@sensus.ee
• Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliiniku söömishäirete osakond
Tartu, Raja 31, tel 731 9100
• Toitumist aitab jälgida ja toitainete saadavust hinnata tervise arengu instituudi toitumisprogramm Nutridata.
• Asendamatute aminohapete saadavust toidust võimaldab jälgida cronometer.com (inglise keeles).
• Hästi kavandatud taimse toitumise ja vegantoitumise kohta leiab lisainfot: https://toitumine.ee/erinevad-toitumisviisid/taimetoitlus/hasti-kavandatud-taimne-toitumine

Pikaajaline loomsest toidust saadavate vitamiinide puudus toob kasvupeetuse ja ajukahjustuse

Mõne aja eest kirjutas The Guardian, et veganite arv Inglismaal on viimase kümnendi jooksul tõusnud 350%, ja seda eeskätt noorte arvelt, kes on loobunud nii liha- kui ka piimatoodetest. Kui veel 2006. aastal oli taimetoitlasi 150 000, siis kümne aastaga tõusis see arv 542 000 inimeseni.




• Peaaegu pooled veganitest olid vanuses 15-34 (42%) ning ühtlasi selgus, et üle kuuendiku 474-st The Guardiani küsitlusele vastanud inimesest olid teismelised. Liha- ja piimatoodetest loobumise voorustest teadsid rääkida juba 14-aastased.
• Taimetoitlus toob toitainete valgu, raua, kaltsiumi, D-vitamiini, oomega-3-rasvhapete, tsingi ja B12-vitamiini puuduse. Nii võivad tekkida mäluhäired ja välja kujuneda rauapuudusaneemia. Taimsest toidust saadav raud imendub halvemini kui loomsest, seega on taimetoitlaste rauavajadus ligi kaks korda suurem segatoidulistest. B-grupi vitamiine on vaja eri aneemiate ehk kehvverelisuse ennetamiseks. Oomega-3-rasvhapete tarbimisest on kasu ajutegevusele ja kognitiivsele funktsioonile.
• Kui keha kannatab pidevalt teatud ainete nappuse all, võib sellel olla mõju närvisüsteemile.
• B12-vitamiini puudus paneb lapse aeglasemalt arenema. Raskematel juhtudel võib tekkida isegi pöördumatu ajukahjustus. Vanematel lastel võib B12-vitamiini nappus põhjustada ka kasvupuudulikkust, ärrituvust ja isutust. Teismelistel veganitel tekivad koolis väsimus, peavalu, uimasus ja õpiraskused.
• Füüsiliste muredega kaasnevad ka vaimsed hädad. Veganist noorel võib tekkida kinnisidee tervislikust ja õigest toitumisest (ortorexia), kus kehtestatakse endale ranged toitumispiirangud. Lõpuks tekitavad need alatoitumist, sotsiaalset isolatsiooni ja takistavad igapäevaste asjadega toimetulekut. Samuti võivad välja kujuneda söömishäired nagu anoreksia ja buliimia.

Jaga

Vaata ka:

covid 19 g829362110 640

18.01. Ööpäevaga tuvastati 2303 uut covid-19 haiget. Suri 3 koroonaviirusega nakatunud inimest

18. jaanuari hommikuse seisuga on haiglas 318 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 226 vajab haiglaravi raskeloomulise …

istock 000011686797small

Värske uuring: Koroonasse haigestumist ei peata isegi 4 vaktsiinidoosi

Koroonasse haigestumist ei peata isegi 4 vaktsiinidoosi, selgub värskest Iisraeli uuringust. Sheba haigla uuringust tuleb …

Quarterly subscription

Haigekassa hüvitab 1. tüüpi diabeeti põdevatele inimestele hädavajalikke glükoosimonitooringu seadmeid

Haigekassa hüvitab alates käesolevast aastast 1. tüüpi diabeeti põdevatele inimestele veresuhkru reaalajas jälgimist võimaldavat glükoosimonitooringu …

alkohol

Murede uputamine viinaklaasi on Eestis muutunud massiliseks.

“Võiks öelda, et ühelt poolt tarbisin alkoholi ilmselt igavusest, aga teisalt ka see, et mingil …