Neljapäeval koos käinud veeteenuse juhtrühm otsib lahendust kvaliteetse ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenuse tagamiseks mõistliku hinnaga ka pärast Euroopa Liidu (EL) toetuste lõppemist.
„Kahe aasta pärast peab meil olema selge, mil moel Eesti veemajanduse sektor ümber korraldada,” sõnas Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler Kaupo Läänerand. „Kui viimasel 20 aastal on Eesti veemajandust arendatud suuresti eurotoetuste abil, siis edaspidi tuleb meil toime tulla iseseisvalt,” selgitas ta.
Ainuüksi järgmise kümne aasta jooksul on vaja teha üle miljardi euro investeeringuid, kuna väljavahetamist vajavad vananevad torustikud ja puhastusseadmed ning arendamist infotehnoloogiad. Lisaks suurendavad investeeringute vajadust lähiaastail karmistuvad keskkonnanõuded, mille abil veekogudesse jõudvat reostust veelgi vähendada.
Kliimaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Krooni sõnul on suur osa Eesti praegusest umbes 150 vee-ettevõttest mikroettevõtted, kes pole võimelised veeteenuse mõistiku hinna juures tegema vajalikke investeeringuid ega tagama kvalifitseeritud tööjõudu automatiseeritud seadmete hooldamiseks.
„Et ühisveevärk ja -kanalisatsioon töötaksid Eestis tõrgeteta ning oleks inimestele taskukohase hinnaga ka tulevikus, peavad väikesed vee-ettevõtted mõtlema liitumisele, nii nagu soovitab Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD),” sõnas Kroon, lisades, et 2018. aastal tehtud uuringu kohaselt suudaks Eestis efektiivselt majandada ja taskukohast ning kvaliteetset teenust osutada kuni neli vee-ettevõtet.
Juunis moodustatud juhtrühma ülesanne on koostada 2025. aasta sügiseks veeteenuse riiklik strateegia kohalikke omavalitsusi ja vee-ettevõtteid kaasates.
Juhtrühma kuuluvad Kliimaministeeriumi, Konkurentsiameti, Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Terviseameti, Eesti Vee-ettevõtete Liidu, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Seltsi ja Eesti Omanike Keskliidu esindajad.
Strateegilist teekaarti aitab juhtrühmal koostada rahvusvahelise hankega leitud veereformi konsultant, kelleks on konsortsium, kuhu kuuluvad Civitta Eesti, Keskkonnalahendused, Powerhouse, Triniti ja rahvusvahelised eksperdid. Tööd rahastakse Euroopa Liidu struktuurireformide toetusprogrammist (SRSP).
