Stenbocki maja, 22. juuni 2023 – Valitsus kiitis täna heaks Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2023.-2025. aastaks. Tegemist on raamdokumendiga, mis sõnastab peamised eesmärgid ja põhimõtted, millest valitsus lähtub Eesti poliitika kujundamisel ja huvide kaitsmisel Euroopa Liidus.
„Ajal, mil Euroopa seisab silmitsi Venemaa agressioonisõjaga, on Eesti eestvedamisel tehtud mitmeid olulisi kokkuleppeid. Olgu selleks siis Euroopa Liidu otsus hankida Ukrainale miljon mürsku, Ukrainale ja Moldovale kandidaatriigi staatuse andmine või Venemaa toornaftale hinnalae seadmine. Meie nähtavus ja mõju kasvavad siis, kui oskame mõelda suurelt ja uuendusmeelselt ning suudame oma algatustele saada teiste liikmesriikide toetuse,“ ütles peaminister Kaja Kallas.
„Eesti seisab hallide alade kaotamise eest Euroopas. Toetame seda, et kandidaatriike majanduses samm-sammult ELi ühtse turuga integreerida. Muutunud julgeolekuolukorras tuleb tõsta ELi kriisikindlust, parandada kaitsevõimet ja tagada võitlusvõimeline Euroopa. On valdkondi, milles EL-i majandus sõltub kolmandatest riikidest – näiteks teatud maavarad ja tehnoloogiad. Peame töötama selle nimel, et EL saaks nendes valdkondades toetuda iseendale ja partnerriikidele, keda saame usaldada. Samuti peame parandama ühendusi energia, transpordi ja side vallas nii Euroopa Liidus tervikuna kui ka meie piirkonnas,“ tõi Kallas välja Eesti EL-poliitika põhilised sihid järgmisteks aastateks.
Eesti Euroopa Liidu prioriteetide fookuses on välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika teemad, kriisikindluse tõstmine, tõhus piiri- ja rändepoliitika, kestlik areng ja konkurentsivõime, sealhulgas rohe- ja digipööre ning energiajulgeolek. Samuti hoonete ja ühendustega seonduvad küsimused, tervis ning avatud riigivalitsemise ja personaalse riigi põhimõtted.
Eesti töötab selle nimel, et rohe- ja digipöörde elluviimise keskmes oleksid vabaturumajanduse põhimõtted ja tõhusalt toimiv siseturg, kus tuleb kaotada selle toimimist moonutavad riigiabi erandid ning vähendada haldus- aruandluskoormust. Samuti taastuvenergiale üleminek ja kaupade, teenuste, isikute, kapitali ning andmete vaba liikumine. Ka tuuakse esile vajadust Euroopa Liidu eelarvereeglid korda teha ja tugevdada energia-, transpordi- ja sideühendusi.
Eesti jätkab eesseisval perioodil ELi toel investeeringuid oma energiajulgeolekusse, sealhulgas viiakse võimalikult kiiresti ellu Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimine Kesk-Euroopa sagedusalaga ja jätkatakse meretuuleenergeetika arendamist. Oluline on hiljemalt 2030. aastaks lõpetada Rail Balticu ehitus. Euroopa Liidu vahendid tuleks eelkõige kasutada eesmärgiga investeerida neid projektidesse, mis pakkuvad kasu kogu Euroopa Liidule, olgu see piiriülese taristu ülesehitamine, ELi välispiiri tugevdamine või avalike digiteenuste arendamine. Eesti töötab selle nimel, et ELi otsuse tegemise protsess oleks kõigile osapooltele läbipaistev ja kaasav ning et õigusaktide ülevõtmisel riigisisesesse õigusesse piirdutaks üldjuhul kokkulepituga.
Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2023-2025 (täistekst)
