Ööl vastu 2. juunit korraldas Venemaa Ukraina vastu järjekordse ulatusliku drooni- ja raketirünnaku, mille tagajärjel hukkus vähemalt 12 inimest ja vigastada sai üle saja, nende seas ka lapsed. Välisminister Margus Tsahkna sõnul kinnitab see brutaalne rünnak, et Venemaa muutub sõja venimise ja strateegilise paigalseisu tõttu üha närvilisemaks.
„Öine drooni- ja raketirünnak Kiievile ning teistele linnadele oli üks kõige jõhkramaid täiemahulise sõja jooksul,“ sõnas välisminister. „Taaskord on Venemaa terrori suurimateks kannatajateks Ukraina inimesed, nende kodud, linnad ja elutähtis taristu.“
„Rahvusvaheline isolatsioon ja sanktsioonid on hakanud Venemaad reaalselt mõjutama,“ sõnas Tsahkna. „Venemaa majanduslik olukord on halvenemas, siseriiklik rahulolematus kasvab, sõjategevuse hind on kõrge ning igapäevased kaotused lahinguväljal süvendavad Putini ebakindlust. Seetõttu kasutab ta ainsat meetodit, mida ta tunneb – rünnakuid Ukraina tsiviilelanike ja taristu vastu.“
Välisminister rõhutas, et olukorras, kus agressor on survestatud ja kaotamas strateegilist initsiatiivi, ei tohi teha järeleandmisi. „Peame jätkama Ukraina igakülgset toetamist ja tugevdama nende kaitsevõimet,“ märkis ta.
„Samal ajal tuleb suurendada survet Venemaale nii majanduslike kui poliitiliste kanalite kaudu ning edendada mehhanisme, mis võimaldavad võtta Venemaa vastutusele korduvate ja jõhkrate rahvusvahelise õiguse, humanitaarõiguse ja inimõiguste rikkumiste eest. Praegu ei ole aeg järeleandmiseks, vaid surveks.“
Tsahkna sõnul on just seetõttu oluline võtta kiiresti vastu Euroopa Liidu 21. sanktsioonipakett ning alustada liitumisläbirääkimisi Ukraina ja Moldovaga, mis tugevdaks kogu Euroopa julgeolekut.
