Välisminister Margus Tsahkna osaleb 13.–15. veebruaril Saksamaal Müncheni julgeolekukonverentsil, kus ta kõneles täna mitmes kõrgetasemelises aruteluringis ja kohtus koos Põhjala ja Balti riikide välisministritega Ukraina välisministriga.
„Müncheni julgeolekukonverentsi esimeste päevade aruteludelt jäi kõlama hulk mõtteid, millega nõustuda. Esmajoones olen ühel nõul Saksamaa kantsleri Friedrich Merziga, kelle sõnul ei vii rahule lähemale dialoog Kremliga, vaid Venemaa majanduslik ja sõjaline kurnamine,“ ütles Tsahkna.
„Saab nõustuda ka Ukraina presidendi Volodomõr Zelenskõiga, kelle sõnul pole Putin oma eesmärke muutunud ja kelle sõnul võimaldab just Euroopa praegu läbi NATO algatuse PURL varustada Ukrainat hädavajaliku ja elupäästva sõjalise varustusega,“ sõnas välisminister.
Tsahkna sõnul on õigus ka USA välisministril Marco Rubiol, kui ta tahab, et USA ja Euroopa oleksid mõlemad tugevad liitlased.
„Seda tugevust saab Euroopa lisaks kaitsevõime arendamisele tõestada ka otsustuskindluse ja eestvedamisega,“ ütles Tsahkna.
Võimalusi selleks arutati ka täna toimunud Põhjala ja Balti riikide välisministrite kohtumisel Ukraina välisministri Andri Sõbihaga, kus Tsahkna kinnitas, et Eesti püsib kindlalt kahepunktilise rahuplaani juures.
„Venemaa on ainus takistus teel rahule ning seetõttu tuleb jätkata Ukraina toetamise ja Venemaa survestamisega,“ ütles Tsahkna. „Euroopa käsutuses on hulk hoobasid – 20. sanktsioonipakett, tariifide kehtestamine Venemaa ja Valgevene impordile, kiire edasiliikumine Euroopa Liidu laienemisega. Kõik need meetmed tõestaksid Euroopa otsustuskindlust ja kasvataksid Venemaa kursimuutusele suunamiseks vajalikku survet.”
Koos Poola välisministri ja Rootsi kaitseministriga hübriidohtudele pühendatud aruteluringis osaledes märkis Tsahkna, et Venemaa agressioon Ukraina vastu ja hübriidrünnakud Euroopas on osa Venemaa agressiivsest mustrist, mis ohustavad kogu maailmajao pikaajalist julgeolekut.
„Venemaa hübriidsõda ei lõppe isegi siis, kui Venemaa agressioon Ukraina vastu peaks lõppema. Sellele vastuseismiseks tuleb riikidel teha koostööd, juhtumid avalikustada ja neile ka vastata. EL-i hübriidtegevuste sanktsioonirežiim on hea praktiline näide meie vastusest. Laiemas pildis aga võimaldab Venemaa agressiivsusega kõige paremini võidelda see, kui toetame Ukrainat ja survestame Venemaad sõja lõpetamisele,“ ütles Tsahkna.
Ta lisas, et oluline element on ka Euroopa ukse sulgemine Vene võitlejatele.
„Venemaa eest võidelnud kujutavad endast soodsat värbamisbaasi Vene eriteenistustele justnimelt sabotaažiaktide ja teiste hübriidrünnakute läbiviimiseks ja seetõttu on Euroopa julgeoleku jaoks kriitiliselt oluline keelata Vene võitlejate pääs Schengeni alale,” ütles välisminister.
Eile allkirjastas Tsahkna kohtumisel Filipiinide välisministri Theresa Lazaroga kahe riigi vahelise digivaldkonna koostöömemorandumi. Täna toimus kahepoolne kohtumine ka Liechtensteini välisministri Sabine Monauniga.
