Uudised

Välisminister Liimets: see, mida täna koos Euroopa kaitsmiseks teeme, peab olema alles algus

Välisminister Eva-Maria Liimets kohtus täna, 21. aprillil Tallinnas Saksamaa välisministri Annalena Baerbockiga. Eile Riias toimunud Balti riikide ja Saksamaa väliministrite kohtumisele järgnenud kahepoolsel arutelul keskenduti Euroopa Liidu sanktsioonidele Venemaa vastu ning Ukrainale antava kaitse- ja humanitaarabi suurendamisele.

Välisminister Liimets rõhutas, et Venemaa ei tohi oma ebainimlikku ja julma sõda Ukrainas võita. „Ukraina vajab kiiresti abi oma kaitsevõimekuse tugevdamisel, et taastada kõigiti oma suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus,“ ütles Liimets ja lisas, et Eesti on toetanud Ukraina kaitsevõimekust enam kui 220 miljoni euroga.

„Me peame võtma võimalikult kiiresti vastu Euroopa Liidu kuuenda sanktsioonide paketi ja Eesti tugev soov on, et see kataks ka nafta- ja gaasiimporti. Me ei tohi lubada olukorda, kus me Venemaa energiakandjate impordiga sisuliselt jätkame nende sõjamasina toetamist,“ ütles Liimets.
Liimetsa sõnul on selge, et Euroopa peab saavutama energiasõltumatuse Venemaast. „Pika rannikualaga Eesti saab siin võtta eeskuju Saksamaast, kes on maailma suuruselt teine meretuuleenergia tootja,“ ütles välisminister. „Saksamaa on meile ühtlasi väga oluline partner nii Läänemere energiavõrgu mõttes kui ka vesinikutehnoloogiate ja ühenduste arendamisel.“

Eesti jätkab ka Ukraina toetamist poliitiliselt ning kaitse- ja praegu väga olulise humanitaarabiga, et aidata leevendada sõja tõttu kannatavate inimeste olukorda. Ukraina toetuseks on oma osa andnud pea iga kolmas eestimaalane. Humanitaarabi on Eesti Ukrainale kokku andnud ligi 15 miljoni euro väärtuses. „Koos Saksamaaga jätkame Ukraina abistamist ka välihaiglatega,“ märkis Liimets ning lisas, et Saksamaa on hea partner ka NATO küberkaitsekeskuses ja Balti kaitsekolledžis. „Usun, et see, mida täna kogu Euroopa kaitsmiseks üheskoos teeme, on alles algus.“

Eesti välisminister tänas Saksamaad olulise panuse eest Läänemere regiooni julgeoleku tagamisel, seda eriti õhuturbes. „Peame kohanema uue reaalsusega ja tugevdama NATO kaitse- ja heidutusvõimekust alliansi idatiival,“ sõnas Liimets, märkides, et Eesti on seetõttu omalt poolt otsustanud järgmisel neljal aastal tõsta oma kaitsekulutused keskmiselt 2,5 protsendile SKPst.
Eesti ja Saksamaa välisminister kõnelesid tänasel kohtumisel veel Kolme mere algatusest ja ELi-Hiina suhetest.

Jaga
Back to top button