Välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Erki Kodar osales Haagis rahvusvahelisel konverentsil „Restoring Justice for Ukraine“, kus arutati Venemaa agressioonisõja ja sõjakuritegude uurimist Ukrainas, sõjakahjude hüvitamist Ukrainale ja Ukraina igakülgset toetamist.
Rääkides Venemaa vastutusele võtmisest agressiooni- ja sõjakuritegude eest, tunnustas Kodar Ukrainat pühendumuse ning pingutuse eest tuua sõjakuritegude toimepanijad riiklikul ning rahvusvahelisel tasemel kohtu ette. „Eesti toetab igati neid pingutusi, sest Venemaal ei tohi Ukrainas toime pandud kuritegude puhul tekkida karistamatuse tunnet,“ sõnas ta. „Venemaa ebaseaduslik sõda peab saama rahvusvahelise vastuse. Kui Venemaa juhtkond jääb karistuseta, seadustame ka agressiooni kui rahvusvahelise poliitika tööriista.“
Arutati, kuidas võtta Venemaa vastutusele Ukrainas agressiooniga tekitatud kahjude, kaotuste või vigastuste eest. Kodar sõnas, et Euroopa Nõukogu juures on avatud nõuete esitamiseks valitsustevaheline Ukraina kahjude register, mis aitab ühte andmebaasi koguda tekitatud kahjude tõendid ja nõuded. „Kahjude hüvitamisel peame keskenduma kõige olulisemale ja see on ohver,“ ütles Kodar. „Venemaa on tekitanud Ukraina inimestele korvamatu kahju ja jätkab seda. Inimestel pole esmavajalikku, neilt on võetud kodud, rääkimata lähedastest,“ lisas ta. Kodar väljendas heameelt, et esimesena avati kahjude registris nõuete vastuvõtmine elamispinna kaotuste kohta.
Eesti oli üks registri asutajaid ja praeguseks on sellega ühinenud 43 riiki. „Platvorm lihtsustab edaspidi Ukrainale tekitatud tõendatud sõjakahjude korvamist, kuid selleks vajame ka vahendeid,“ ütles Kodar. „Need vahendid peab tagama sõjakahjude tekitaja ehk Venemaa. Ukraina vajab meie abi oma riigi taastamisel nüüd ja kohe ning minu ootus on, et võtaksime kasutusele agressori külmutatud varad, et Ukrainale hädavajalikku abi pakkuda.“
Eesti osaleb Euroopa Liidu uurimismeeskonnas (JIT) ja Ukraina-vastaste agressioonikuritegude uurimise keskuse (ICPA) töös, et koguda tõendeid Venemaa toime pandud agressioonikuritegude kohta Ukrainas ning kindlustada, et need kuriteod ei jää karistuseta. Eesti toetab samuti Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) algatatud Ukraina olukorra uurimist ja oli üks 43 riigist, kes esitas ICC prokurörile taotluse uurimise algatamiseks. ICC uurimist Ukrainas toetab Eestist neli eksperti.