Vaktsineerima inimeste sildistamine, survestamine ja inimeste mõistuses kahtlemine ei ole tõhus viis loodetud käitumise saavutamiseks, kirjutab väljaandes Helsingin Sanomat sotsiaalse eetika professor Jaana Hallamaa.
Meedias on käesoleval nädalal ilmunud mitmeid artikleid inimestest, kes pole ühel või teisel põhjusel end vaktsineerida lasknud. Tuleb välja, et vaktsineerimata jätmisel võivad olla mitmed põhjused. Tegemist pole grupiga, mis erineks ülejäänud soomlastest.
Koroonapatsientide haiglaravi vajaduse kasv on suurendanud tähelepanu vaktsineerimata isikute suhtes. Aruteludes peetakse neid inimesi eraldi grupiks, keda ühendab egoism, rumalus ja ükskõiksus. Selline suhtumine on kasvatanud ühiskonnas soovi vaktsineerimata isikud ära vaktsineerida.
Sildistamine, survestamine ja inimeste mõistuses kahtlemine aga ei ole tõhus viis inimeste käitumise muutmiseks. Sunniga ähvardamine ei muuda kellegi mõtlemist, kuid on võimeline kinnistama välja kujunenud tõekspidamisi. Vaktsineerimata isikute tembeldamine rahvavaenlasteks suurendab konfliktsust, umbusaldust avaliku võimu suhtes ja nõrgendab kodanike omavahelist usaldust.
Tervis on oluline inimlik väärus, aga mitte ainult. Ühiskonna seisukohalt on erinevad nägemused ja nende üle vaidlemine see jõud, millele tasub tugineda ka rasketel aegadel.
Allikas Eestinen.fi
