Valitsus jõudis riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia põhimõtteliste kokkulepeteni. Eelarve otsustega kindlustab valitsus Eesti inimeste ja riigi julgeolekut, investeerib majanduse tugevdamisse ja muudab riiki oluliselt säästlikumaks. Eelarve eelnõud on plaanis heaks kiita 25. septembril ja päev hiljem annab valitsusjuht need üle Riigikogule.
“Eesti saab kindluse eelarve ja maksurahu järgmiste valimisteni 2027,” rõhutas peaminister Kristen Michal. Tema sõnul on uue eelarve märksõnad: korras riigi rahaasjad, kulutuste kärpimine, kindlus kaitses, etteaimatavus poliitikas ning suund majanduskasvule.
“Maksufestival, kus igal kuul on uus maksupakkumine, saab valitsuse poolt lõpu. Etteaimatavus loob kindlust ja kindlus loob kasvu,” nentis peaminister. “Riigieelarvega saab paika plaan kasvanud kaitsekulude katmiseks tähtajalise laia julgeolekumaksuga, selle abil lahingmoona ostmiseks, julgeoleku investeeringuteks ja kaitsetööstuse kasvuvõimalusteks Ukraina aitamisel, Eesti ajaloo suurima tööstuse kasvuplaaniga. Kärbime avalikke kulutusi, et riik saaks tõhusamaks, riigi kulutuste ja tegevuste põhjalik ülevaatamine jätkub iga-aastaselt.”
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on riigieelarve otsustajate peamine vastutus tagada riigi püsimine: “Pole parata, valitsuse esmane ülesanne on tagada riigi kestlikkus. Oma riik on kõigi kodanike omand ja huvi ja see on põhjus, miks eelarve keskne pingutus keskendus Eesti rahandusliku jätkusuutlikkuse taastamisele. Mul on heameel tunnustada ministreid, sest see tähendas kõigile palju valdkondlikku ja isiklikku isetust.”
Siseminister Lauri Läänemets tõi välja, et riigikaitse kõrval on olulisel kohal ka inimeste majanduslik turvatunne. “Kuigi eelarvekõneluste fookuses olid riigikaitseinvesteeringud, on mul hea meel, et pöörasime palju tähelepanu Eesti perede toimetulekule, töökohtade loomisele väljaspool kuldseid ringe ja oluliste avalike teenuste püsimajäämisele. Riigi julgeoleku seisukohalt on inimeste majanduslik turvatunne sama tähtis kui Eesti piirikaitse tugevus või politsei-pääste võime kiiret abi osutada. Oluline on, et hoiame pensioneid kasvavad ja tagame arstiabi jätkumise senise kõrge kvaliteediga. Keskmise ja madalama sissetulekuga peredele on oluline ka lastetoetuste ja vanemahüvitise jätkumine tänases mahus. Julgeolekumaksu puhul tänan ettevõtjaid, kes annavad nüüd ka õiglase panuse Eesti turvalisusesse – nii ei jää kaitseinvesteeringute kulud ainult tööinimeste õlgadele kanda.”
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas rõhutas, et valitsuse absoluutne prioriteet peab olema majanduse elavdamine – hästi planeeritud riigieelarve tagab kõrgema riigi reitingu ja annab ettevõtjatele kindluse Eestisse investeerimiseks. „Eesti majanduse konkurentsivõime seisukohalt on oluline suurinvesteeringute meelitamine Eestisse, kus iga 200-miljoniline rahapaigutus tagab meile maksutuluna aastas ligi 80 miljonit eurot.” Kallas lisas, et parim majanduspoliitika on hariduspoliitika. “Tark eestlane loob lisandväärtust majanduses, seega kõrgharidustoetuse jätkuv kasv, kutsehariduse reform – see kõik suurendab majanduse konkurentsivõimet. Samamoodi digiriigi arendamine, et riik oleks efektiivne, ettevõtjatele vähem koormav ning personaalne kõigi jaoks. Järgnevatel aastatel investeerime küberturvalisusse ja vajaduspõhiste toetuste arendamisesse,“ ütles ta.
Kaitsekuludele lisatakse aastani 2031 1,6 miljardit eurot
Riigieelarve fookuses on kasvavate kaitsekulude katmine, mh pika laskeulatusega relvasüsteemide moona soetamine. Laia riigikaitse investeeringud ulatuvad täiendavalt ca 220 miljoni euroni.
Tähtajaline julgeolekumaks
Osaliselt hakkab järgmisest aastast kehtima tähtajaline lai julgeolekumaks. See raha on riigile hädavajalik, et saada puudu olevaid vahendeid kaitsevõime arendamiseks ja julgeolekuinvesteeringuteks. Maks on laiapõhjaline ja koosneb kolmest komponendist: 1. juulist 2025 tõuseb käibemaks 2 protsendipunkti võrra ning 2026. aastast hakkab kehtima kaheprotsendiline julgeolekumaks füüsilise isiku maksustatavale tulule ja sama suur maks ettevõtete kasumile. Ettevõtete maksuarvestuse aluseks on möödunud majandusaasta kasum ja maksu tasutakse kord kvartalis.
Majanduse elavdamine
Majanduse elavdamiseks suunab riik investeeringuteks järgmisel neljal aastal olulisi vahendeid, sealhulgas CO2 kvoodimüügi tuludest 402,6 miljonit eurot. Sellest summast kaks kolmandikku läheb Rail Balticu ehituseks, sealhulgas Elroni ja Rail Balticu ühisdepoo rajamiseks, vahendeid eraldatakse korterelamute energiatõhususe investeeringuteks, teede ehituseks, aga ka rohetehnoloogiate toetamiseks merenduses.
Alates 2026. aastast käivitab riik suurinvesteeringute toetuse, et tuua Eestisse kõrgtehnoloogilist tootmist, suurendada eksporti ja luua heapalgalisi töökohti.
Jätkub ERRi uue telekompleksi rajamine. Lõpusirgel on Rahvusraamatukogu uuenemine ning alustatakse Kunstihoone renoveerimisega.
Riik hoiab järgmisel neljal aastal kokku ca miljard eurot, mille sees on nii ministeeriumite valitsemisalade protsendikärped kui eelarverevisjoni kokkuhoid
Kõik ministeeriumid ja nende valitsemisalad hoiavad järgmisel kolmel aastal kulusid kokku 10 protsenti. 2025. aastal 5%, 2026. aastal 3% ja 2027. aastal 2%. Kulude kokkuhoid hõlmab lisaks ametiasutustele ka sihtasutusi ja riigiettevõtteid.
Valitsuse eesmärk on vähendada 2025. aasta eelarve puudujääki prognoositult 4,4 protsendilt 3 protsendini SKP-st.
Valitsuse otsustest tulenev kokkuhoid riigi intressikuludele on järgmisel neljal aastal ca 200 miljonit eurot.
Eelarve tulude suurendamiseks võetakse järgmistel aastatel välja riigi osalusega ettevõtetest rohkem dividende.
Otstarbekamad sotsiaaltoetused
0- baasilise eelarverevisjoni käigus muutis valitsus sotsiaalvaldkonna teenused otstarbekamaks. Otsused puudutasid haigus- ja vanemahüvitistele kahekordse keskmise kuupalga lae kehtestamist alates 2026. aastast. Siis lõpeb ka sotsiaalmaksu maksmine koduse vanema eest. 2025. aastast lõpetatakse üksi elava pensionäri toetuse maksmine hooldekodus elavale pensionärile.
Järgmise aasta riigieelarve ja 2025–2028 riigi eelarvestrateegia on plaanis heaks kiita valitsuse 25. septembri istungil. Enne heakskiitmist kuulab valitsus ära sõltumatu eelarvenõukogu seisukoha. 26. septembril annab peaminister eelarve üle Riigikogule.
