Tag Archives: Valitsus

Valitsus andis täna Riigikogu ees ametivande ja astus ametisse. Suulise ametivande andis peaminister Kristen Michal ja seejärel kirjutasid vande tekstile alla valitsuse liikmed. Lisaks Michalile kuuluvad valitsuse koosseisu haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, justiits- ja digiminister Liisa Pakosta, kaitseminister Hanno Pevkur, kliimaminister Yoko Alender, kultuuriminister Heidy Purga, majandus- ja tööstusminister

Valitsus kiitis heaks rahvusvahelised põhimõtted töökeskkonnas vägivalla tõkestamiseksValitsus kinnitas seaduseelnõu, millega ratifitseeritakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni töömaailmas esineva vägivalla ja ahistamise kõrvaldamist käsitlev konventsioon. Sellega lubab Eesti austada, mõista ja soodustada igaühe õigust vägivalla ja ahistamise vabale töömaailmale. Konventsioon on esimene rahvusvaheline dokument, milles kehtestatakse kogu maailmas kohaldatavad konkreetsed normid tööga seotud

Vabariigi Valitsus võttis täna vastu korralduse, millega antakse regionaalministrile volitus suurendada Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) rakendatava põllumajandusmaa kapitalirendi meetme mahtu 20 miljoni euro võrra. Tänavu aprillikuus otsustas valitsus suunata MES-ist koroonapandeemia kasutamata vahendeid 44 miljoni euro ulatuses tagasi riigieelarvesse. Tänane korraldus annab võimaluse suunata 20 miljonit taas tagasi MES-i põllumajandusmaa

Regionaalminister andis valitsusele eelmisel nädalal ülevaate sellest, kuidas on ministeeriumid kasutanud Euroopa Liidu toetusi regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks. Lisaks tegi minister ettepanekuid ka teistele ministeeriumidele, et toetusmeetmete kavandamine ja toetuste jagamine aitaks senisest paremini tasakaalustada piirkondade ebaühtlast arengut. Regionaalminister Piret Hartman rääkis, et piirkondliku mahajäämuse vähendamine on valitsuse prioriteet. „Meie erilise

Valitsus kinnitas Eesti kriisivalmiduse hetkeseisu ja soovituste raampaberi ning elanikkonnakaitse tegevusplaani järgmiseks neljaks aastaks. Raamdokumenti on kirja pandud eesmärgid, milleni peaks Eesti järgmise kümne aasta jooksul jõudma, et tagada riigi toimimine ning inimeste hakkamasaamine ka kõige ulatuslikumates ja nõudlikemas kriisides. Valdkonnad, mida riik järgneva nelja aasta jooksul elanikkonnakaitseks arendab, on

Värskest riigikantselei poolt tellitud ja Turu-uuringute AS-i poolt läbiviidud küsitlusest, milles osales 1252 inimest üle Eesti, selgub, et Eesti kodanike usaldus Riigikogu ja valitsuse suhtes on viimase aastaga kahanenud. Vastupidiselt on kohalike omavalitsuste ja presidendi vastu tundev usaldus jäänud enam-vähem samale tasemele, näitamata olulist muutust. Detsembris 2023 toimunud küsitluse järgi

Eesti julgeoleku ja kriisikindluse tagamiseks eraldab valitsus investeeringute kava raames järgnevaks neljaks aastaks 80 miljonit eurot. Lisarahastuse saavad sisejulgeolek ja -turvalisus, elanikkonnakaitse ning küberturvalisus. Nelja-aastase püsirahastuse eesmärk on hoida asutuste kõrget valmisolekut ja võimekust edukalt kriise lahendada ja neiks paremini valmistuda. Rahastus on mõeldud nii personalikuludeks kui ka tehnika ja

Peaminister Kaja Kallas (RE) lükkas tagasi väite, et Reformierakond kavatseb Eesti 200 valitsusest välja visata, väites, et üleminek Keskerakonnast Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poolele võiks viia vaid koalitsiooni moodustamiseni Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide vahel. Kallas rõhutas Postimehele, et see on spekulatsioon ning ta kahtlustab, et seda levitab Isamaa esimees Urmas Reinsalu, kelle eesmärk

Peaminister Kaja Kallas (Reformierakond) kinnitas neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et õpetajate alampalkade tõstmiseks mõeldud kaheksa miljonit eurot, mis jäid protseduuriliste segaduste tõttu riigieelarvest välja, lisatakse esimesel võimalusel. Ta selgitas, et vajalike vahendite leidmiseks koos juriidilise lahendusega tegeletakse aktiivselt. Kallas tõi välja, et haridusminister Kristina Kallas (Eesti 200) leidis selle summa oma

“Õppusega seatud eesmärgid said enamuses täidetud ning õppusest osavõtnutel tekkis parem olukorrateadlikkus nii evakuatsiooni läbiviimisest, ohuteavitusest, toimepidevusest, kui ka asutuste vahelistest kitsaskohtadest,” nentis riigisekretär Taimar Peterkop. Peterkopi sõnul tuleb kõikidel ministeeriumitel ja asutustel nüüd CREVEX23 järelmeid arvestades üle vaadata asutuste töökorrad ja uuendada hädaolukorra lahendamise plaanid 2024. aasta jooksul. Seotud