Tartu Ülikooli ja rahvusvaheline teadlaste rühm avastas uued mehhanismid, kuidas insult tekib, uurides hiirte ja inimeste rakkude muutusi. Uuring loob aluse uutele, täpsematele ravimeetoditele ja paremale diagnostikale, mis võib tulevikus parandada inimeste südame-veresoonkonna tervist.
Uurimuse üks autor, Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna doktorant Katyayani Sukhavasi ütles, et igal aastal tabab insult 15 miljonit inimest maailmas. Paljudel inimestel tekib insuldi tagajärjel püsiv invaliidsus. „Peamiseks insuldi põhjuseks on ateroskleroos ehk arterite lupjumine. Veresoonte seinas on mitmeid erinevaid rakutüüpe – peamiselt endoteeli rakud, silelihasrakud, erinevad immuunrakud ja põletikulised rakud. Uuringud on tõestanud, et need rakutüübid on äärmiselt plastilised ja võivad muutuda aterosklerootilise protsessi arenedes. Sellepärast on veresooneseina rakkude plastilisuse dünaamika mõistmine ateroskleroosi puhul muutunud väga tähtsaks,“ selgitas ta.
Rahvusvaheline teadlaste rühm, kuhu kuulusid Giuseppe Mocci, Katyayani Sukhavasi, Arno Ruusalepp, Heli Järve ja Johan Björkgren, kasutas üksikraku RNA sekveneerimist, et luua põhjalik andmekogu ateroskleroosi uurimiseks.
Uurimisrühm analüüsis rakke nii hiirte ateroskleroosi mudelitest kui ka patsientide kudede andmeid STARNET andmebaasist, et leida uusi geenimustreid, mis võivad põhjustada kaugele arenenud ateroskleroosi. Nad tuvastasid ja laiendasid seoseid kolme silelihasraku tüübi ja kolme makrofaagi tüübi vahel, mis on seotud põletikuliste ja lipiididerikaste rakkudega.
Uuring ühendati 135 koe-spetsiifilise geenivõrgustikuga (GRN) ja leiti, et GRN39 näitab silelihasrakkude olulist rolli ateroskleroosi arengus. See geenivõrgustik kontrollib, kuidas silelihasrakud muutuvad kontraktiilsest vormist osteogeneetiliseks, mis viib kaugele arenenud lubjanaastude tekkimiseni.
Tartu Ülikooli kardiokirurgia kaasprofessor Arno Ruusalepp ütles, et kombineeritud kudede ja ühe raku RNA sekveneerimise andmete analüüs erinevatelt liikidelt annab informatsiooni bioloogilistest mehhanismidest, mis põhjustavad kompleksseid haigusi, nagu ka insult. „Selline lähenemine võimaldab meil leida võtmekohad geenivõrgustikes, mis tõenäoliselt on efektiivsemad ravi märklauad kui et proovida traditsioonilist ühe geeni kaupa mõjutamist, eriti komplekssete haiguste puhul.“ Kliinikumi kardiovaskulaarkirurgi ala arst-õppejõud Heli Järve ütles, et uuring ühendab genoomika, kliinilise meditsiini ja rahvatervise. „Tõeliste muutuste elluviimiseks on vaja kõigi osapoolte koostööd.“ Doktor Johan Björkegren Karolinska Instituudist ütles, et uuring annab aluse personaalseks raviks ja paremaks kardiovaskulaarse haigestumise vähendamiseks maailmas. „Teades sümptomaatilise ateroskleroosi molekulaarseid mehhanisme, sillutame tee personaalsele ravile, paremale diagnostikale ja kokkuvõttes väga paljude inimeste paremale kardiovaskulaarsele tervisele üle maailma.“
