TAI teadlaste elluviidud uuring tõi esile olulise seose noormeeste kehalise võimekuse ja nende ajateenistusele eelneva eluviisi vahel. Uuringu tulemused näitasid selgelt, et noormehed, kes olid enne ajateenistust kehaliselt aktiivsed, osalesid sporditegevustes, toitusid tervislikult ja ei suitsetanud, näitasid kogu ajateenistuse jooksul paremaid füüsilise võimekuse tulemusi. Teadustöö tulemused näitavad vajadust edendada noormeeste tervist toetavaid eluviise.
Noormeeste tervis ja füüsiline vorm mõjutavad riigi kaitsevõimekust
Ajateenijate tervis ja kehalised võimed on väljaõppe edukaks läbimiseks võtmetähendusega ja tõhusa reservarmee loomiseks hädavajalikud. Kehalise valmisoleku tase annab tunnistust valmisoleku kohta täita ajateenijatele pandud ülesandeid ja selle madal tase suurendab riski väljaõpet mitte läbida. 2020. aastal oli väljalangevus ajateenistusest Eesti kaitseväes 5,6% [1].
Paraku on võrreldes teiste Euroopa regiooni riikidega [2] Eesti noorte kehaline aktiivsus alla keskmise taseme. Viimase kümnendi jooksul on Eesti noortest poistest vaid 17–21% olnud igapäevaselt vähemalt 60 minutit kehaliselt aktiivsed mõõduka kuni intensiivsel tasemel [3]. Füüsiline koormus ajateenistuses, eriti selle esimeses etapis, on oluliselt suurem kui meestel tavapärases igapäevaelus.
Ebapiisavat füüsilist võimekust kui tõsist terviseprobleemi kaitseväes on kinnitanud ka varasemad uuringud. Näiteks on vähese kehalise võimekusega sõduritel intensiivse treeningu tulemusel tugev risk ülekoormusvigastustele [4]. Soome sõduritel põhinevad uuringud on näidanud, et vähene füüsiline võimekus on üks oluline põhjus terviseprobleemide või vigastuste tõttu väljalangemiseks enne ajateenistuse lõppu [5]. Sõjaväkke värbamisega seoses on vähest kehalist aktiivsust ja suurt kehamassiindeksit (KMI) nimetatud USA sõjaväes potentsiaalseks ohuks USA riiklikule julgeolekule [6].
Varasem spordikogemus on üks olulisim ajateenijate kehalist võimekust mõjutav tegur
TAI teadlased viisid ellu uuringu, et selgitada välja, kuivõrd on Eesti noormeeste varasem eluviis ja tervisekäitumine seotud nende kehalise vormiga ajateenistuses. Uuringusse kaasati 235 ajateenijat, kelle füüsilist vormi hinnati ajateenistuse eri etappidel kolm korda, kasutades nn NATO testi*. Uuriti ka noormeeste ajateenistusele eelnevat eluviisi. Uuringuga sooviti välja selgitada noorte sooritusvõimet soodustavad tegurid ja leida seeläbi lahendusi, kuidas toetada noormeeste kehalist vormi kogu ajateenistuse jooksul piisavalt.
Tulemused on veenvad – noormehed, kes olid enne ajateenistust igapäevaselt kehaliselt aktiivsemad, tegid sporti, toitusid tervislikult ja ei suitsetanud, näitasid testides kogu ajateenistuse jooksul paremaid kehalise võimekuse tulemusi.
Varasem spordikogemus on määrava tähtsusega, et ajateenijate sooritusvõimekus ei väheneks enne reservi arvamist. Varasem spordikogemus näitas kehalise võimekuse tulemustele märgatavat mõju nii ajateenistuse algfaasis kui ka selle lõppedes. Ilmselt on varasema sportimiskogemusega ajateenijatel iseseisva harjutamise kogemus, mida nad vabal ajal rakendada saavad. Sotsiaalmajanduslikud näitajad füüsilise vormi tulemuslikkusele ajateenistuse ajal mõju ei avaldanud.
Kokkuvõtlikult näitavad uuringu tulemused, et tervist edendavad programmid kehalise aktiivsuse ja tervisliku toitumise edendamiseks ning ülekaalulisuse ja tubakatarbimise vähendamiseks avaldavad noorte meeste sooritusvõimele ajateenistuses positiivset mõju. Uuringu tulemused võimaldavad edaspidi varasema eluviisi alusel prognoosida ajateenijate kehalist võimekust. Enesehinnanguline füüsiline vorm ja terviseseisund olid kehalise võimekuse testi tulemustega kooskõlas, seetõttu on enne ajateenistust võimalik terviseküsimustiku toel hinnata noormeeste sooritusvõimekust. Seejärel saab vastavalt testi tulemustele ja noormeeste füüsilisele vormile anda sobivaid juhiseid.
Leila Oja, TAI teaduskeskuse teadur
Teadusartikli täisteks on veebis kättesaadav: https://doi.org/10.3390/ijerph20031860
Uuringu andmed koguti 2014. aastal koostöös Kaitseväe peastaabi personaliosakonnaga Kaitseministeeriumi koostööprojekti nr. 13-7.2-4/381, Inimressursside arenuga seotud uuringud Eesti kaitseväes, raames.
L. Oja, artikli üks kaasautoritest, on olnud Eesti esindaja NATO Teadus- ja Tehnoloogiaorganisatsiooni (RTO) paneeli „Human Factor and Medicine“ töögrupis HFM/TG- 178 „Impact of Lifestyle and health status on Military fitness“ ja Kaitseministeeriumi projekti „Inimressursside arenuga seotud uuringud Eesti kaitseväes“ vastutav täitja.